LHV majandusanalüütik Triinu Tapveri sõnul mõjutabki maksutõus kõige rohkem toidukaupade hindu, kuna sektoril pole seni häid tulemusi näidata.

Käibemaksu tõus kiirendab ka inflatsiooni. Keskmiselt peaks hinnatõus poodides jääma 1,6 protsendi juurde, kuid elu on näidanud, et hindu tõstetakse rohkem. Näiteks LHV pank prognoosib aastaseks inflatsiooniks kuus protsenti.

Eesti Panga hinnangul on Eesti majanduse kõige suurem murekoht just jätkuvalt kiire hinnatõus, mis keskpanga prognoosis ulatub sel aastal oodatavalt 5,4 protsendini.

"Kui mõelda sellele, mis on kõige suurem murekoht Eesti majanduse juures, siis see on üsna kiirelt tõusev hinnatase, tänavu umbes 5,5 protsenti. Kõige suuremat hinnatõusu põhjustab toiduainete kallinemine ja rääkida tuleb ka maksutõusudest, nüüd suve keskpaigas tuleb käibemaksutõus, mis hoogustab inflatsiooni taas," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ERR-ile juunis.

Käibemaksutõusu otsustas Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus möödunud aastal n-ö laia julgeolekumaksu osana. Sellega pidi riik koguma rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2028. aasta lõpuks veel pea 2,5 miljardit eurot maksutulu.

Rahandusministeeriumi mulluste arvutuste järgi toob käibemaksu kaheprotsendine tõus 2025. aastal riigikassasse 113 miljonit eurot, järgmisel 235 miljonit, 2027. aastal 242 ning 2028. aastal 252 miljonit eurot.