"Kutsume kõiki Eesti erakondi üles toetama eesmärki vähendada riigieelarve puudujääki järk-järgult ja läbimõeldult. Järgmisel aastal võtame eesmärgiks, et puudujääk võib ulatuda nelja protsendini SKP-st, siis tuleb liikuda edasi sama sammuga defitsiidi vähendamisel: 2028. aastal 3,5 protsendini, seejärel kolme protsendini ning edasi maksimaalselt 2,5 protsendini SKP-st," märgiti avalduses.

Avalduses lisati, et kuna Eesti seisab ajas, kus riigi julgeolek ja kaitsevõime on eksistentsiaalse tähtsusega, siis kaitsekulutuste arvelt kokku hoidma ei hakata.

Samuti märgiti, et mõistlik laenamine võib kriisides olla vajalik, kuid püsiv ja kasvav puudujääk ei saa saada uueks normaalsuseks.

"See tähendab kokkuhoidu, aga mitte riigi toimimise halvamist. See tähendab vastutustundlikku ja süsteemset tööd: igal aastal tuleb leida võimalusi teha riiki tõhusamaks, kulutada maksumaksja raha targemalt, loobuda kulutustest, mis ei ole enam vältimatud, ning viia riigi tulud ja kulud samm-sammult paremasse tasakaalu," märgitakse Reformierakonna avalduses.

Avaldus kaks tundi enne parteijuhtide kohtumist

Kolmapäeval kella 14-ks kutsus opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets kõikide erakondade juhid kokku, et koos Eesti Panga uue presidendi Ülo Kaasikuga arutada viimatist Eesti Panga ettepanekut riigirahanduse n-ö päästmiseks. Reformierakonna avaldus avalikustati kaks tundi enne seda kohtumist.

Reformierakonna saadik Maris Lauri ütles ERR-ile, et erakonna juhatuse hommikuse otsusega ei püütud opositsiooni eest punktivõitu võtta, sest Reformierakond on oma plaanist rääkinud juba mitu nädalat.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles aga, et veel nädal tagasi olid nii peaminister kui ka rahandusminister tõrjuval seisukohal.

"Tundub, et Reformierakonna ettepanek on tehtud kiirustades, sest nende sõnastatud plaan omavahel hästi kokku ei kõla. On ka teine võimalus, et jätkatakse poliitikaga kus pärast neid tulgu või veeuputus, sest välja käidud mõte järgmise valitsuse koheselt selleni viiks," ütles Läänemets. Ta lisas, et Reformierakonna plaan tähendaks ka külmutada neljaks või rohkemaks aastaks kõik palgad, hariduse ja tervishoiu kulud ning panna uuele valitsusele kohustus leida 2028. aastast alates 1,8 miljardit eurot.

Eriarvamustele jäävad võimu- ja opositsioonipoliitikud ka selles, kui suurt kokkuhoidu plaan järgmisel ja sealt edasi aastatel tooks ning kui realistlik see plaan on.

Maris Lauri ütles, et pool protsenti kokkuhoidu on umbes 300 miljonit eurot aastas. Mille arvelt seda tehakse, on riigieelarve ja RES-i läbirääkimiste küsimus.

"Meie põhimõte on, et me ei kahjusta julgeolekut ehk julgeolekuga seotud kulutused tuleb ära teha. Muudatused peavad olema sellised, et majandus peab saama edasi kasvada ja heaolu ehi läheks halvemaks ehk me peame ka sotsiaalseid aspekte arvestama. See saab kindlasti väga keeruline protsess olema," sõnas Lauri.

Läänemets leidis aga, et Reformierakonna ettepanek vähendada riigieelarve defitsiiti igal aastal 0,5 protsenti SKP-st tähendab järgmisel aastal 400, edasi 800 miljoni kuni miljardi leidmist.

"Kusjuures järgmiseks neljaks aastaks tuleks külmutada kõik palgad sh tervishoius, tervishoidu lisaraha mitte panna, erihoolekande kriisi mitte lahendada ja kõrgharidus ning kõik muu lisarahata jätta," sõnas Läänemets. 

Maris Lauri viitas Eesti Pangale, mis on osutanud, et meie võlg on Euroopas küll kõige madalam, aga ta kasvab kiiresti. Ja ka intressimaksed hakkavad kasvama, mis tähendab seda, et need hakkavad mõjutama ka eelarvet, ütles Lauri.

Läänemets vastas, et ta ei kujuta ette, et 2027. mais ametisse astuv uus valitsus oleks võimeline tegema otsuseid riigieelarvesse 1,8 miljardi leidmiseks, kusjuures kui tegemist on maksuotsustega, tuleb seadused jõustada 2027. aasta juuliks.

Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 7. märtsil ehk vähem kui üheksa kuu pärast.