Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets pöördus hiljuti peaminister Kristen Michali poole üleskutsega alandada toiduainete käibemaksu, väites, et see aitaks võidelda keskklassi vaesumise ja toidujulgeoleku kahanemisega.

Tõsi, need on päris probleemid. Ent veelgi tõsisem on küsimus: miks ei huvitanud see teema sotsiaaldemokraate siis, kui nad ise olid valitsuses ja omasid otsustusõigust riigi maksupoliitika üle?

Läänemets kirjutab, et valitsus ei ole teinud piisavalt, et analüüsida käibemaksulangetuse mõju. Ometi olid sotsid kuni märtsini valitsuse liikmed ning just nende osalusel ja heakskiidul otsustati mitmed maksutõusud, sealhulgas käibemaksu tõstmine 24 protsendile ja automaksu kehtestamine. Samuti kiideti heaks aktsiisitõusud, mis on andnud tugeva tõuke hinnakasvule. Eesti inimesed tunnevad neid otsuseid oma rahakotis iga päev.

Kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond tõesti soovis hinnatõusuga võidelda ja kaitsta keskklassi, miks ei tehtud midagi valitsuses olles? Miks ei jõudnud lõpule Piret Hartmani juhtimisel alustatud analüüs, millele nüüd tagantjärele viidatakse? Ja miks hääletasid sotsiaaldemokraadid opositsiooni jäädes riigikogu saalis Keskerakonna käibemaksulangetuse eelnõu tagasi lükkamise poolt?

Läänemets väidab, et nüüd, opositsioonis olles, on aeg maksusüsteemi muuta, kuid samal ajal kinnitab ta, et kui Reformierakond neid valitsusse kutsuks, oleksid sotsid valmis kohe naasma koalitsiooni. See on vastuoluline. Kui Reformierakond on tõesti "seletamisega tegelev" ja "tegutsemisvõimetu", nagu Läänemets väidab, siis miks ollakse valmis nendega taas koostööd tegema, eriti arvestades, et varasem koostöö toiduainete käibemaksu ei langetanud, vaid maksukoormust suurendas?

Sotsid tahavad olla samaaegselt nii valitsuse kriitikud kui ka potentsiaalsed partnerid. Selline kahesus kahjustab usaldusväärsust. Maksupoliitika ei saa olla pelgalt valimiseelne loosung, see peab põhinema järjekindlusel ja vastutusel.

Toiduainete käibemaksu langetamine on majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud meede. Keskerakond on seda eelnõud riigikogus korduvalt esitanud – tulutult. Kui sotsiaaldemokraadid on tõepoolest meelt muutnud ja on nüüd valmis selle ettepanekuga kaasa tulema, siis tuleb alustada ausalt: tunnistada oma varasem roll maksutõusudes, selgitada, mis on muutunud ja kinnitada, et järgmises valitsuses ei hääletata taas Reformierakonna eelarvekursi poolt.

Ainult nii saab taastada usutavuse ja alustada sisukat maksudebatti, mis aitab Eesti inimestel toime tulla hinnasurve ja ebavõrdsusega. Muidu jääb Läänemetsa kiri vaid järjekordseks manöövriks enne kohalikke valimisi, lubaduseks, mille täitmine lükatakse taas edasi niipea, kui koht valitsuslauas on käes.