"Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad," märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

"Nii kiiret hinnatõusu ei ole veel sellel aastal olnud. Mäletatavasti kasvasid veebruaris hinnad aasta võrdluses viis protsenti," kommenteeris hinnaindeksi kasvu Bigbanki ökonomist Raul Eamets. 

"Senine hinnastatistika näitab, et aasta keskmine inflatsioon tuleb suure tõenäosusega kuus protsenti või isegi natuke rohkem."

Kauplustes on hindade lõpud muutunud kandiliseks - ümardamisega siltidel ollakse ettevaatlik, ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Kuus protsenti on eelmise aasta lõpust toidu hind kasvanud. Käibemaks alles lisandub sellele. Kohv, maiustused, puuvili, piimatooted juhivad. Tööstuskaubad saavad uued hinnasildid viimastena.

"Hinnakasv on tõstnud pead. Toidukaubad on mais kallinenud 7,1 protsenti, aprillis 7,4 protsenti, juuni ei halasta, tõenäoliselt tuleb veel seitsme protsenti peale. Nüüd hoiame hinge kinni, et kas juuli võib siis juba kaheksa protsendi lähedale ronida. Toidukaupade kallinemine on keskmisest inimeste sissetulekute lisandumisest edenenud kiiremas tempos," rääkis Anderson.

Inflatsioon on terve esimese poolaasta olnud kõrgem, kui ennustatud, ütlesid eksperdid. Üks põhjus võib olla see, et osa kaupmehi on käibemaksu tõusu varem hindadesse kirjutanud. SEB analüütik Mihkel Nestor ütles, et aasta inflatsiooniprognoosi tuleb tõsta.

"Siiani oli viimase majandusprognoosi ametlik number 4,7, ehk alla viie protsendi, aga vaadates viimast kuud-kahte, siis tõenäoliselt see aasta inflatsioon alla viie protsendi ei jää. Ta tuleb sellest ülespoole," sõnas Nestor.

Inflatsioon peaks siiski olema madalam, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Elektrihind oli juunis soodne, põhjendas ta. Inflatsiooni taga peavad olema muud tegurid.

"Ilmselt üks osa on toiduainete hinnad. Ja ilmselt see veel mõnda aega jätkub. Eelmisel aastal toimusid maailmaturul suured toiduainete hinnatõusud. Ja see kandub tarbijahindadesse mõnda aega üle," sõnas Oja.

Statistikaamet on viidanud ka puhkusereiside mõjust hinnatõusule. Kuid need mõjud on ajutised. Pisuke positiivne noot tulevikuvaates ka. Võrreldes kahe aastaga, mil palgakasv oli 11 protsenti, aga inflatsioon ronis 20 protsendi kanti, võib loota et nii hullusti ei lähe, ütles Nestor.

"Sel aastal ikkagi loodame, et olukord on vastupidine - palgad kasvavad natuke kiiremini kui hinnad. Ehk siis inimeste elatustase siiski peaks vähemalt palgainflatsiooni võrdluses pisut tõusma," sõnas Nestor.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil ja tarbijahindade harmoneeritud indeksi laiemad andmed 16. juulil.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).