Häirekeskuse IT-süsteem vajab uuendamist

Häirekeskuse töö oli juunikuus kahel korral tehnilise rikke tõttu häiritud. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) sõnul kahe rikke vahel seost ei ole, kuid siiski vajab häirekeskuse IT-süsteem uuendamist.
Rikked toimusid 10. ja 30. juunil. Mõlemal päeval oli hädaabinumbrile 112 helistamine häiritud.
Häirekeskuse kriisijuht Janek Muraka sõnul oli riketel suur mõju häirekeskuse tööle. "Esimese rikke puhul rääkis meie kasuks küll see, et see leidis aset varahommikul ning seetõttu oli 112 kõnekoormus üsna väike. Tänu sellele ei tekkinud ooteaegasid 112 numbril," lausus Murakas.
Kriisijuht rääkis aga, et 30. juuni intsident oli kahjuks suurema mõjuga kui varasem, kuna see leidis aset ajal kui kõnekoormus numbril 112 on päeva suurim.
"Häirekeskus oli sunnitud minema üle paber-pliiats meetodile, mis märkimisväärselt pikendab hädaabiteadete vastu võtmist ja abi välja saatmist," ütles Murakas.
Murakas tõdes, et siis tekkisid ka 112 liinil tuntavad ooteajad. "Pikim ooteaeg liinil oli ligi kuus minutit enne, kui tema kõnele vastata jõuti ja see ei ole kindlasti aktsepteeritav," märkis ta.
Murakas nentis, et tegemist on kriitilise probleemiga, kui inimene peab ootama kuni kuus minutit, et tema abipalvele vastataks.
Kriisijuht rääkis, et 30. juuni rikke tõttu oli häiritud häirekeskuse peamise infosüsteemi töö, kus menetletakse hädaabiteateid ja mille kaudu saadetakse välja abiandjad.
"Kuna programm tõrkus, siis pidi kasutama paberit ja pliiatsit info kogumiseks ja analüüsimiseks ning abi välja saatmiseks operatiivraadiosidet," selgitas Murakas.
"Arvestades, et tänased infosüsteemid on juba üsna vanad ja uue arendus küll käib, aga võtab aega, siis paraku peame kogu aeg olema valmis uuteks tõrgeteks," märkis Murakas.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) äriteenuste valdkonnajuht Siim Türnpuu sõnul oli 30. juuni häire puhul tegemist tehnilise rikkega, mille põhjusel ei ole seost eelmise korra häirega.
Türnpuu rääkis, et 112 IT-süsteemi on vaja uuendada. "Uue IT-süsteemi arendused juba käivad ja esimene etapp valmib järgmise aasta jooksul. Samal ajal hoitakse ja parendatakse praegust suurt ja keerukat lahendust," märkis Türnpuu.
"Uue süsteemi arendamine on oma olulisuse, süsteemi arendamise keerukuse ja selle testimise osas väga ajamahukas," lisas Türnpuu.