Lähiaastatel kasvab surve Tartu gümnaasiumidesse õppima tulla. Samas näitas see aastagi, et kõigile soovijatele ei pruugi õppekohti jaguda – kolmandik Tartu gümnaasiumidesse kandideerijatest oli väljastpoolt Tartu linna.

Reformierakondlase, praeguse linnapea Urmas Klaasi sõnul peab lisakohtade loomisel lisaks linnale tegema pingutusi ka riik.

"Haridus- ja teadusministeerium tegelegu eelkõige just riigigümnaasiumi edasiarendamisega. Vajadusel on valmis Annelinna gümnaasium, kes ühiskatsete süsteemis ei osalenud, avama augustis ka veel  vastuvõtu 50 õpilasele," ütles Klaas ERR-ile.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaadi Elo Kiiveti nägemuse järgi tuleks ka riigil tegeleda lisakohtade pakkumisega, seda enam, et ka Tartuga piirnevates lähivaldades on gümnaasiumikohti puudu.

"Meil on moodullaiendused näiteks võimalikud, sest meil ei ole mõtet ehitada uut kooli, kui see kestab väga lühikest aega. Ja siin ma ei taha üldse viia juttu selleni, et hakkame ütlema, et ainult Tartu lapsed tohivad õppida Tartu gümnaasiumides, et see nii ei tohiks kindlasti olla," rääkis Kiivet.

Eesti 200 Tartu linnapeakandidaadi ja praeguse haridusministri Kristina Kallase sõnul tuleb riiklikul tasandil ühetaoliselt kokku leppida gümnaasiumikohtade jaotamise üldistes põhimõtetes.

Samas on Kallase sõnul ka praegust ruumi mõistlikult kasutades võimalik ülikoolilinna juurde luua kuni 300 õppekohta.

"Annelinnas on kaks kooli, mis ootavad oma renoveerimist, mõlemas koolis on neil ruumi üle. Teine lahendus on Liivi 4 hoone, endine rahvusarhiivi hoone, selle hoone kasutusele võtmine Tartu kunstikooli poolt, kunstikool saab kohe juurde luua 100 õppekohta ja vabastada ka teatud õppekohtade ruumid, et tõsta disainieriala kunstikooli ümber, mis annab võimaluse rakendusgümnaasiumi õppekohti suurendada," ütles Kallas.

Isamaa Tartu linnapeakandidaat Tõnis Lukas viitas samuti, et hästi planeerides on võimalik ajutiselt koolide lisapindadeks kasutusele võtta ka muid hooneid.

Küll aga ei toeta Lukas ideed gümnaasiumidesse sisseastumisel erisuste tegemiseks: "Ainult loll sööb oma tagamaa tühjaks, sulgemine teistest valdadest või maakondadest tulijatele ei ole kindlasti lahendus, see ei ole tõsiselt võetav idee. Mõned klassikomplektid, mingi osa paigutada vahepeal kusagile teistesse soliidsetesse ruumidesse – võib-olla nõuab see rekonstrueerimist, mingit remonti selleks, aga me oleme seda ju kasutanud linnana ka varem. Ülejõe ühes endises mahajäetud koolihoones käivad ju nii Forseliuse kooli lapsed kui ka Härma kooli õpilased."

Ka EKRE Tartu linnapeakandidaat Merike Lumi leiab, et laiendada tuleks riigigümnaasiumit just olemasolevaid hooneid kasutusele võttes. Võimalus kõigil lastel Tartusse õppima tulla peab aga säilima: "Maal on ju gümnaasiumid ära kaotatud, mida see laps siis peab tegema? Kui ta tahab tõesti, ta on hea õpilane, tahab õppida, peaksime ikka võimaldama neil õppida."

Keskerakonna Tartu linnapeakandidaat Anneli Ott sõnas, et hinnangute andmisega on ta ettevatlik, sest probleem ei pruugi olla selline, nagu seda esitletakse. Küll aga on Ott enda sõnul veendunud, et Tartu linna laps peab saama Tartus kooli: "Mis on valesti läinud, on kindlasti see kommunikatsioon, ei ole süsteemset lähenemist asjale."