Kirikute ja koguduse seaduse jättis president välja kuulutamata teist korda, sest ei pidanud riigikogu tehtud muudatusi piisavaks. Riigikogu peab nüüd otsustama mõlema seadusega, kas asuda neid muutma (sh kirikute ja koguduste seadust teist korda). Kui aga riigikogu peaks seadused muutmata kujul vastu võtma, pöördub president ilmselt riigikohtusse. 

"Mõlemal seadusel on tähtis eesmärk. Seda eesmärki aga ei saavutata, kui seadus loob vajalike piirangute kõrval ka niisuguseid, mis jätavad liigseid tõlgendamisvõimalusi ja annavad kokkuvõttes põhjust arvukateks õigusvaidlusteks," märkis president. 

"Kahtlemata riigikohus on üks võimalus, aga riigikogu saab seda seadust nüüd samuti vaadata ja otsustada, kas ta tahab seda muutmata kujul vastu võtta või mitte. Aga kui soovib selle vastu võtta, siis ma usun, et president pöördub riigikohtusse. Ja võibolla, tõepoolest, nii olulise küsimuse puhul ongi oluline, et riigikohus selle sõna ütleks," ütles presidendi õigusnõunik Hent Kalmo "Aktuaalsele kaamerale".

"Riigikogu on kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Jätkuvalt on see vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust," selgitas riigipea, viidates vastuolule põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11.

"Mõjutustegevust tuleb tõkestada, kuid selleks on vaja täpsemalt määratleda need välismaised sidemed, mis on ohtlikud. Seaduse seletuskirjas öeldakse otsesõnu, et lisaks haldussuhete reguleerimisele on soov reguleerida ka kiriku õpetust ja usutalitusi. Mõjutustegevusega võitlemiseks on teised tõhusad hoovad, seega pole nii ulatuslikku sekkumist tarvis. Samuti on seaduses ohu mõiste määratletud sedavõrd laialt, et seaduse sõnastuse kohaselt piisab sellestki, et aastakümneid või palju enamgi aega tagasi on õigustatud vägivalda. Seega on hõlmatud ka sellised usulised ühendused, kellega sidemete keelamine kindlasti seaduse eesmärgiga ei haaku," märkis president Karis. 

"Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse" kohta ütles riigipea, et automatiseeritud andmetöötluse puhul on eriti oluline luua tagatised isikuandmete kaitseks. "Praegu oleks tegu andmekoguga, mille kohta seaduse seletuskirjas selgitatakse, et selle sisend hõlmab ka poliitilisi ja usulisi veendumusi, terviseandmeid ja rahvust."

President Karise sõnul ei saa iseäranis taolise andmekogu puhul sõltuda riigiameti otsusest, kas andmesubjektile selgitatakse, miks ja milliseid isikuandmeid töödeldakse ning kui suures ulatuses see toimub. "Kui teabe väljastamisest keeldumine on vajalik kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, siis on see põhjendatud. Samas lubab muudetud seadus piirata õigusi täiendavalt põhjusel, kui see takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Sellise võimaluse andmine Rahapesu Andmebüroole piirab liigselt isikute õigusi. Ei saa olla nii, et põhiseaduses nimetatud õigusi võib piirata, kui see riigiameti tööd lihtsustab või aitab kulusid kokku hoida," ütles Vabariigi President, viidates vastuolule põhiseaduse paragrahvidega 26 ja 44.

Seadusemuudatus annaks rahapesu andmebüroole võimaluse panna 11 riiklikust registrist kokku masinloetav andmebaas, et sõeluda välja võimalikule rahapesule viitavad mustrid. Rahapesu andmebüroo saaks andmeid eri registritest küll anonümiseeritult, kuid mustrite tuvastamisel lubaks riigikogui poolt heaks kiidetud seadusemuudatus need andmed personaliseerida.

Ka saaks rahapesu andmebüroo õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas tekstitöötlus- ja andmekaevevahendeid.

Superandmelao seaduse suhtes on vastuseisu avaldanud õiguskantsler Ülle Madise, kes Vikerraadiole antud intervjuus ütles, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus, ning kui president selle välja peaks kuulutama, tuleb tal tõenäoliselt pöörduda riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalveks.

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust on riigikogu juba muutnud, kuna president jättis selle 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne.

Parlament jättis seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keelu, kuna see sõnastus oli presidendi hinnangul liiga laialt tõlgendatav. Samuti pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule.

Lähtudes juhtivkomisjoni ettepanekust muutis parlament seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel ega majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Veel täpsustas riigikogu, mida tähendab võimalik oht. Täiendatud sõnastuse järgi võib oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Lisati lauseosa "õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele".

Riigikogu võttis seaduse esimest korda vastu 9. aprillil.