"Kirikute ja koguduste seaduse muudatuste eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ja usuvabadust, need ei too iseenesest kaasa õigeusu ega ühegi muu religiooni keelustamist," kommenteeris siseminister Taro presidendi otsust jätta teistkordselt välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus.

"Muudatused peavad välistama olukorra, kus Venemaa alustatud ohvriterohket agressioonisõda õigustav, kaitsev ja õnnistav tegevus – mis iseloomustab Moskva patriarhaati – mõjutaks siinsete usklike tegevust ja seaks ohtu ka teiste Eesti elanike julgeoleku."

Siseminister meenutas riigipea sõnu tänavu 24. aprillil, kui ta jättis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse esimest korda välja kuulutamata, et "Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat".

"President Karis andis siis ka juhise, kuidas seadus vastaks põhiseadusele. Sellest lähtuvalt esitas siseministeerium parlamendile omapoolsed ettepanekud, mispeale riigikogu võttis seaduse muudetult vastu."

Seadusest jäi välja usulise ühenduse keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale ning parlament muutis seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Samuti pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule.

"President Karise teistkordne otsus seadust mitte välja kuulutada viib paratamatult mõttele, et riigipea arvates on tegemist ebavajaliku seadusega. Siseministrina ma sellega ei nõustu, mis tähendab, et peame taaskord otsima põhiseaduslikke võimalusi oma usklikkonna kaitsmiseks agressiivse Venemaa mõjutustegevuse eest, mille lahutamatuks osaks on Moskva patriarhaadi juhtkonna varjamatu toetus vallutussõjale ja sõjakuritegudele," ütles siseminister Taro.

Presidendi uue veto järel konsulteerib siseministeerium parlamendi õiguskomisjoniga, kes saab teha riigikogu täiskogule ettepaneku seadus muutmata kujul vastu võtta või selle teksti riigipea juhise kohaselt veelkord muuta.