"See tuli nagu pauk selgest taevast. Võtsin kahe käega peast kinni täna hommikul. Et oh jälle! Enne oli vene kirik, nüüd ei meeldi riigikeele oskuse nõude kehtestamine ajateenijatele," ütles Stoicescu ERR-ile.

Stoicescu meenutas, et seadus kiideti riigikogus heaks 19. novembril häältega 66 poolt ja viis vastu. Vastu hääletasid vaid viis EKRE fraktsiooni liiget. Poolt hääletasid kõikide teiste erakondade liikmed, sealhulgas ka mõned Keskerakonna saadikud. Keelenõude lisamise ettepaneku tegid seitse riigikaitsekomisjoni liiget: Kalev Stoicescu, Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Meelis Kiili, Leo Kunnas ja Kristo Enn Vaga.

"Muudatuse esitasid komisjoni 12 liikmest seitse ehk enamus. Ja see hõlmas nii valitsuskoalitsiooni kui ka opositsioonierakondi. Ometi ei pidanud Kadriorg vajalikuks mitte kordagi konsulteerida ei riigikogu juhatuse ega riigikaitse komisjoniga, kes oli selle muudatuse algataja. Me oleksime lahkelt jaganud oma arvamust ja neid kaalutlusi, mida me pidasime silmas, kui seadusemuudatuse algatasime."

Stoicescu sõnul arutati juba komisjonis neid aspekte, mida president etteheitena ja väidetava vastuoluga põhiseadusega välja tõi.

"Me võime alustada sellest, et kõik kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest. Selle kohta öeldakse, et see on seadusega ette nähtud korras. Niimoodi on öeldud. Need on väga olulised sõnad, mida ei maksa vaiba alla pühkida. Seadusega ette nähtud korras. Näiteks, naissoost kodanikud on ju vabastatud teenistusest. Ei saa öelda, et pooled Eesti kodanikest on hoobilt vabastatud teenistusest. Lisaks, kui me räägime meestest, kelle puhul see on kohustuslik, siis on ju ka seatud vanusepiirang. On miinimum ja maksimum vanusepiirang, kui räägime ajateenistusest."

Stoicescu sõnul lähtusid seitse riigikaitsekomisjoni liiget seadusemuudatust algatades kaitseväest saadud tagasisidest.

"Selle tagasiside aluseks oli, et tagada eelkõige nii ohutust kui ka sujuvad väljaõpped alates esimesest ajateenistuse päevast. Olgem ausad, kaitsevägi ei ole keeltekool, kus väga palju aega ja vaeva läheb selleks, et ajateenijad saaksid elementaarseid keeleoskuseid ja nii mõnelgi puhul selleks, et oleks üldse ohutu toimida."

Stoicescu sõnul oli tema esmane reaktsioon presidendi otsusest kuuldes, et seadus tuleks muutmata kujul uuesti vastu võtta.

"Eks see sõltub, kuidas ka teised erakonnad suhtuvad . Aga mnu esimene mõte oli küll, et seda ei saa teistmoodi, kui ainult muutmata kujul uuesti vastu võtta ja kehtestada."

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul jäävad presidendi otsuse tõttu ka mitmed muud olulised asjad kehtestamata, mis seaduses olid.

"1. jaanuarist kahjuks ei rakendu vabatahtlik teenistus ja see jääb ootama ning mida kaitsevägi väga-väga ootas. 1. jaanuarist ei saa kaitseväelased kahjuks ka staažitasu saama hakata, mida nad väga pikisilmi ootasid. Ehk kaitseväelased kannatavad materiaalselt sissetulekute näol, mida nad ei saa suuremas osas 1. jaanuarist," sõnas Stoicescu.