Tunnustada tuleb õiguskantslerit, kes tõi 1. juulil avalikkuse ette politseiameti (PPA), maksuameti (MTA) ja rahapesu andmebüroo (RAB) õiguslikult enam kui küsitavad päringud, mis riivavad lisaks pangasaladusele väga tugevalt ka inimeste õiglustunnet.

Kuna niinimetatud täitmisregistril põhimäärus puudub, siis jäi esialgu mulje, et jutt käib kuskile registrisse koondatud võlgnike suhtes juba tehtud päringute alusel loodud andmebaasist.

Tegelikkus on palju-palju hullem.

Swedbanki juht tunnistas oma intervjuus ERR-ile puhtsüdamlikult üles, et pank on loonud koostöös jõuametitega ühesuunalise infoplatvormi, mille kaudu saavad maksu- ja politseiametnikud ise siseneda panga andmebaasi ning ilma igasuguse pangapoolse sekkumise ja kontrollita saada neid huvitava isiku pangakonto täieliku väljavõtte!

Kusjuures pank ei tea isegi seda, kelle andmeid on küsitud ega seda, kui palju päringuid tehtud!

Tsiteerime: "Lepa sõnul on need päringusüsteemid automatiseeritud, nii et riigil on võimalik selle süsteemi kaudu võtta väljavõte nii, et pangatöötajad sellesse protsessi ei puutu. (....) Lepa sõnul puudub pankadel info, kui palju ja millist liiki päringuid riigiasutused täitmisregistri kaudu igapäevaselt teevad."

On nii seadusest tulenev kui lausa enesestmõistetav, et pangasaladust peab hoidma ja kaitsma pank, kelle hoolde on kliendid oma andmed usaldanud. Samuti riik, kelle ühise pingutuse tulemina koos pangaga ja asjakohastele seadustele tuginedes oleks pangasaladus ka tegelikult, mitte näiliselt kaitstud.

On tõsi, et 2024 jõustusid krediidiasutuse seaduse pangasaladuse regulatsioonides kummastust tekitavad sätted, mis lubavad teha täitmisregistri kaudu jõuametkondadel päringuid ja teisalt ütleb, et krediidiasutus pole kohustatud päringu andmeväljadele sisestatud andmete õigsust kontrollima.

Samas ei kohusta isegi see vildakas seadus looma Lepa poolt kirjeldatud ühesuunalist platvormi, mille kaudu on jõuametid saanud sisuliselt piiramatu ligipääsu meie kõigi pangaandmetele stiilis "võta kõike, mida iganes soovid".

Nii talupojamõistus kui ka õiguslik loogika ütlevad, et ka praeguse vildakalt riigikogu poolt vastu võetud seaduse raames peaks iga konkreetse päringu rahuldamise kinnitama pank, mitte politseinik.

Muide, ka praegu peaks iga päringu puhul kajastuma seaduse kohaselt selle õiguslik alus ja oleks loogiline, et pank vähemalt iga päringu eraldi fikseeriks, teostaks vähemalt formaalse kontrolli, kas päringu õiguslik alus on näidatud ja siis iga kord otsustaks vajutada käsklusele "aktsept".

Tsiteerime veel kord Leppa, kuidas Swedbank meie andmed riigile üle andis: "Siis jõudsime kõik järeldusele: selliste paberite saatmine üksteisele ei ole ju mõistlik ja riik ehitas e-süsteemi ja pani kohustuse pankadele, et me peame tagama ligipääsu elektrooniliselt. Sealt edasi on riik seda kasutanud, ja kas ja kui palju neid päringuid tehakse - mul selline statistika puudub."

Üheselt on selge, et taoline süsteem on üles ehitatud õiguslikult valesti, vastuolus põhiseadusega ning rakendatud praktikasse kõige hullemal võimalikul moel, vigu võimendades.

Ja kuigi Lepp ei näe pankadel mingit süüd, ei saa temaga nõustuda.

Panga sisekontrolli protseduurid pangasaladuse osas on üle antud politsei- ja maksuametnikele. Huvitav, kas see on nii ainult Swedbankis või ka teistes meie pankades?

Asjaomastel ministritel tuleks viivituseta sekkuda ja olemasoleval kujul piiramatu ligipääs pangasaladusse otsekohe lõpetada. Asjakohane on Urmas Reinsalu üleskutse riigikogule erakorraliselt koguneda.