Pakosta piiras oma esmaspäevase otsusega täitmisregistris päringute tegemist nendele kahele asutusele, andes samas politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja välisluureametile loa inimeste pangainfot puudutavate päringute tegemist jätkata.

"Juhul, kui maksu- ja tolliametile soovitakse suuremaid õiguseid ja RAB-ile peetakse vajalikuks ligipääsu pankadega infovahetuskihile, siis see tuleb seaduse tekstis selgelt ära öelda. Rahandusministeerium peaks soovi korral koostama eelnõu, millega teeb korda RAB-i ja MTA osa. Ja kui siis riigikogu vastavalt otsustab, siis meie loomulikult täidame seda seadust ja pakume efektiivseid digiriigi teenuseid edasi," ütles Pakosta teisipäeval ERR-ile.

Samas ta rõhutas, et täitmisregistrist andmete küsimist praeguses põhimääruses lubati kitsalt ja seaduses toodud alusel. Laiendused eeldavad debatti riigikogus.

"Kitsas lähenemine tähendab lihtsustatult öeldes seda, et kõiki asju tõlgendatakse võimalikult palju inimese kasuks ja võimalikult vähe riigi kasuks. Kitsas lähenemine jätab inimesele võimalikult suured õigused ja riigiasutustele võimalikult väiksed õigused kehtiva seaduse raames. Kitsas tõlgendus tähendab, et see kaitseb inimese privaatsust võimalikult palju ja aitab riiki võimalikult vähe," selgitas ta.

Pakosta sõnul sai kitsas lähenemine sisse kirjutatud juba ka täitmisregistri põhimäärusesse, mille ta eelmisel nädalal kehtestas.

"Aga selleks tulebki seadusesse täpselt kirja panna, mis asjad need on, mida [asutustel] tingimata vaja on," lisas ta.

Minister selgitas, et andis politsei- ja piirivalveametile (PPA), kaitsepolitseiametile (kapo) ja välisluureametile loa registrit edasi kasutada, kuna nende suhtes on reeglid ja neis endis vastavad sisekontrolli meetmed paigas.

"Meie hinnangul on see välisluureameti, kaitsepolitsei ja PPA jaoks mõistlikult sisse kirjutatud. Need kolm asutust on ka ise väga korralikud sisekontrollisüsteemid ehitanud. Ehk meid huvitas see, et need, kes seda andmevahetuskihti kasutavad, nemad vastutavad selle eest, et kõik päringud on tehtud õigesti. Ja selleks, et seda vastutust väärikalt ja usaldusväärselt kanda, pidid nad meile ette näitama oma sisekontrollisüsteemid, kuidas nad ise kontrollivad ametnikke, kes neid päringuid teevad ja kontrollivad ka neid päringuid. Ja omakorda nende üle on ka parlamentaarne kontroll, Maris Lauri juhitava komisjoni (riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni - toim.) poolt. See on usaldusväärselt ja hästi korraldatud ja seal jätkus töö katkestusteta," rääkis Pakosta.

Justiits- ja digiminister tunnistas ka, et toetus oma otsuses täitmisregistri põhimäärust kehtestades ning asutuste ligipääsuõigusi piirates osalt õiguskantsleri Ülle Madise 1. juuli hinnangule, mille viimane leidis, et rahapesu andmebüroole (RAB), mis ei ole uurimis- ega julgeolekuasutus, ei ole riigikogu andnud luba pangakonto väljavõtteid uurida.

Pakosta võrdles pangakonto andmeid terviseandmetega. "Selle pildi nägemine, milliseid tehinguid konkreetselt inimene on pangakonto peal teinud, on tõesti umbes sama nagu terviseandmete vaatamine. /---/ Kui te arsti juurde lähete, siis on ka arstil õigus koguda neid andmeid, mis teie terviseseisundit konkreetselt puudutavad või teie paranemist aidata saavad, aga mitte näiteks pangakontode väljavõtteid või mingeid muid andmeid. Ja selliste tundlike andmete puhul kõige suuremat õiguskindlust andev olukord on selline, kus seaduse tekstis peaks olema loetletud need andmekoosseisud ning kes ja kuidas seda vaatab," rõhutas ta.

Maksu- ja tolliametile (MTA) jäi esmaspäevase otsusega õigus panna kontodele areste ja neid maha võtta, kuid täpsemate uurimistoimingute tegemine MTA jaoks peatati, kuna justiitsministeeriumi hinnangul peaks selle jaoks õiguslik aluse selgemaks tegema, ütles Pakosta.

"Maksu- ja tolliameti puhul on vaja seadusega täpsustada, milliseid konkreetseid andmekoosseise on silmas peetud ja mis on need konkreetsed, täpsemad lahendused," märkis ta.

"Ma usun, et kui nüüd rahandusministeerium need eelnõud ära teeb ja riigikogu need ära menetleb, siis saab õiglasel ja ausal moel selle kõige tööga edasi minna, sest ma rõhutaks seda poolt ka, et see andmevahetuse kiht on tegelikult tõesti kõikidele osapooltele ju efektiivne ja mugav – ta on pankadele efektiivne ja mugav, võtab ka kõiki muid kulusid alla, aga teda tohib kasutada ainult seaduses täpselt ettenähtud määrades ja ulatustes," rõhutas Pakosta kokkuvõtteks.

Õiguskantsler tegi oma 1. juuli pöördumises justiits- ja digiministrile ettepaneku kehtestada esimesel võimalusel täitmisregistri põhimäärus. Täitmisregistri kaudu on kokku kümneid tuhandeid päringuid isikute kontodele krediidiasutustes teinud politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, rahapesu andmebüroo, välisluureamet ning maksu- ja tolliamet. Lähtuvalt ministri 8. juulil allkirjastatud täitmisregistri põhimäärusest palus justiits- ja digiministeerium neil asutustel 14. juuliks 2025 esitada registriga liitumise taotlus, kus on välja toodud järgmine info:

- millise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks asutus süsteemiga liitumist vajab;
- milliseid andmeid asutus saada soovib (andmete liikide kaupa) ja mis on nende andmete saamise õiguslik alus;
- kinnitus, et asutus on võtnud tarvitusele meetmed andmete töötlemise õiguspärasuse tagamiseks ja teostab nende üle piisavat kontrolli. 

Selle alusel andis minister Pakosta PPA-le, kapole ja välisluureametile õiguse täitmisregistrit täismahus edasi kasutada, kuid piiras RAB-i ja MTA võimalusi registrit kasutada.