"Ma arvan, et Eestis on juhtunud see, et me ei ole olnud uueks olukorraks valmis. Formaalselt küll on eurodirektiiv ja õigusaktid üle võetud, aga sisulist arusaama nendest muutustest, mis toimuvad ja milleks ka riigiasutused peavad valmis olema – seda ei ole tekkinud. Mina näen siin ühe põhjusena nõrkust parlamendi töös, mis seisneb selles, et ennast kurssi viia ja ehitada uut kompetentsi juhtumitel, kui elus toimuvad kiired muutused," rääkis Hänni kolmapäeval ERR-ile.

Tema hinnangul ei võimalda parlamendi ja selle komisjonide töökorraldus ja ettevalmistus sellist kursisolekut, et suuta täitevvõimu kontrollida ja aru saada riigis toimuvatest arengutest.

"Mina näen vajadust vaadata kujunenud olukorda just ka riigikogu nõrkusena, riigikogu töökorralduse nõrkusena," ütles ta ja viitas, et ta on ka teinud ettepanekuid riigikogu töö ja pädevuse tugevdamiseks, kuid need pole siiani tulemust andnud, vaid on jäänud tagaplaanile.

"Esiplaanil on pigem poliitiline järelevalve, mis tihti tähendab tigedaid küsimusi valitsusele, aga sisuline kompetents, et tegelikku järelevalvet teostada, on riigikogul nõrk. Ja praegu tuleb see järjest ja järjest välja, kus riigikogu saab ka teada, et oi – mis on juhtunud, oi – mis kõik on jäänud tegemata! Kui siin millelegi fokusseerida ka põhiseaduse kontekstis, siis on see rahvaesinduse ülesanne teostada täitevvõimu suhtes järelevalvet, kus ei ole vajalikku taset saavutatud," rääkis Hänni.

"Juba pikka aega, võib öelda, et juba aastaid on olnud tähelepanu all riigikogu töökorraldus. Ma arvan, et praegu tuleks uuesti küsida, mida siis riigikogu peaks tegema, et ei tekiks jälle sellist olukorda, kus ühes olulises valdkonnas on elu läinud oma rada ja parlament pole suutnud järelevalvet teostada," lisas ta.

Ametnikud pole süüdi

Hänni ei nõustunud ka sellega, et isikuandmete kaitse rikkumistes on süüdi ametnikud, kes oleks seda teinud pahatahtlikult.

"Ma ametnike tasandilt neid süüdlasi nii väga ei otsiks, et arvata, et ametnikud teevad seda meelega. Ma arvan, et see päris nii ei ole. Kui vaadata kasvõi liikluskaamerate juhtumit, siis seal tekkis segadus sellest, kuidas üks ametkond tõlgendas politseiseadusega antud ülesandeid. Ametnike tegevust reguleerib mingi spetsiifiline seadus ja selle spetsiifilise seaduse alusel nemad leidsid vajaduse panna need kaamerad, et täita oma ülesandeid. Aga isikuandmete kaitse teema on mingis mõttes katusülesanne kõigi riigiasutuste üle ja see nõuab ka riiklikku lähenemist sellele ülesandele," selgitas ta oma mõtet.

Digipädevuse edendamine kui rahvahariduslik projekt

Küll aga näitab nii liikluskaamerate, pangasaladuse kaitse kui ka näiteks telefonipettuste teema laiemalt seda, et terve Eesti ühiskond vajaks digiteemadel järeleaitamist, leidis Hänni.

"Mingil määral võib öelda, et me oleme sattunud sellisesse olukorda, kus meil ei ole olnud piisavalt arusaama, mida see digiühiskond endast kujutab isikuandmete kaitse teemal. Ja kuigi Eestis on kogu digiareng olnud väga kiire ja keskendunud üsnagi palju ka isikuandmetele, eelkõige nende kasutusele ja e-teenuste arendamisele, siis järelevalve pool ja arusaam, kuidas me üldse neid isikuandmeid peaksime käsitlema, on puudulik – mitte ainult ametnikel, vaid meil kõigil, meie inimestel samamoodi, et kuivõrd me ise oskame hinnata ja suudame kaitsta omaenda isikuandmeid," rääkis ta. "Sest kui kuulata, kui palju inimesi on ka pettuste ohvriks langenud, oma koode jaganud, siis ma arvan, et see on ühiskonnale suurem väljakutse kui ainult valitsus ja riigikogu. See on rahvahariduse küsimus samamoodi," jätkas ta.

"[Sest] see ongi seesama digiühiskond, milles me elame, mis meie igapäevast elu nii palju mõjutab, kus me igaüks peame ennast valmistama ette selles uues olukorras elamiseks. Ja kuigi me siin Eestis oleme väga digiedukad: meil on ID-kaardid, kasutame väga palju e-teenuseid, siis siin on üks kihistus veel, mida ei ole teadvustatud, et kui tähtis see tegelikult on: mida endast kujutavad isikuandmed, kuidas see vastutus jaguneb inimese enda ja valitsuse vahel. Väga hea, kui nendest teemadest nüüd räägitakse palju rohkem, aga ma tahaksin väga, et see rääkimine ei oleks ainult süüdlaste otsimine," ütles Hänni.

Praegused puudused tuleb kiiresti kõrvaldada

Samas rõhutas Hänni, et praegu ilmnenud puudused seoses isikuandmete kaitsega tuleks kiiresti kõrvaldada: "Praegu üksikisiku andmete kaitse, need vajalikud regulatsioonid tuleb loomulikult kiiremas korras korda teha."

"Konkreetsed ülesanded on, et andmekogud, mis haldavad isikuandmeid, peavad vastama kõigepealt seadusele. Seda nõuab ju Eestis avaliku teabe seadus, et andmekogudele ja nende asutamisele peab olema seaduslik alus ja andmekogude põhimäärused ja järelevalve nende tegevuse üle peab olema selgelt õigusaktidega kaetud. Need puudujäägid on välja tulnud ja siin pole midagi muud, kui see tuleb korda teha," kirjeldas Hänni.

"Aga ma arvan, et see üldine küsimus kompetentsist riiki juhtida selles keerulises valdkonnas ja järelevalvet teostada – need on küsimused, mida niimoodi jooksu pealt ei saa lahendada," jõudis ta uuesti oma jutu alguse juurde tagasi.