Kaire Sepper: täitmisregister – seadus nõuab, kuid ministeerium vaikib

Täitmisregistri teemal avalikult toimunud arutelu on olnud haruldaselt sisuline ja konstruktiivne ning hea näide, kuidas inimeste põhiõigusi puudutavaid küsimusi tuleb arutada. Tagaplaanile on aga paraku jäänud fakt, et juba möödunud aasta 1. jaanuarist pidi täitmisregister olema kättesaadav kõigile, mitte ainult valitutele, kirjutab Kaire Sepper.
2023. aasta detsembris raporteeris justiitsministeerium oma kodulehel, et täitmisregister on välja arendatud, kõik selle täitmiseks vajalikud andmed on olemas ning nagu seaduski nõuab, võetakse see kasutusele 2024. aasta jaanuaris.
Möödas on aasta ja seitse kuud ning lubatud ja seadusega nõutavat iseteeninduskeskkonda ehk täitmisregistrit, mille kaudu saavad võlgnikud, sissenõudjad ja avalikkus ligipääsu täitemenetluse andmetele, meil jätkuvalt ei ole.
Küll on aga nimetatud "täitmisregistriks" vaid vähestele kättesaadavat süsteemi, mille kohta justiitshalduspoliitika valdkonna juhid nüüd väidavad, et tegemist on hoopis "e-aresti süsteemi edasiarendusega", mille põhiroll on riigiasutustele andmete kogumine, mitte teabe jagamine avalikkusele.
Tuletan meelde, et täitmisregistri eesmärk on koguda täitemenetluse andmeid ning teha need kättesaadavaks avalikkusele, võimaldades menetlusosalistel saada infot algatatud täitemenetluste kohta. Et inimene saaks teada, kas tema suhtes on algatatud täitemenetlus ning võlgnik näeks oma nõuete jääke. Et laenuandjad saaks kontrollida, kas laenusaajatel on täitemenetlusi, et nad saaks järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Et üürileandja saaks kontrollida tulevase üürniku tausta.
Täitmisregistri eesmärk ei olnud tekitada ühesuunalist teed riigiasutustele ligipääsuks inimeste pangakontodele. Riigi eesmärk oli luua avalik iseteenindusportaal, kust igaüks saab õigustatud huvi korral infot võlgnike võlgade ja nõuete jääkide kohta.
Praegune olukord on kahetsusväärne ning probleem on väga tõsine, sest Eestis on umbes 100 000 võlgnikku, kes ei saa ülevaatlikku ja õiget teavet oma nõuete kohta ning kelle tausta ei ole huvitatud osapooltel võimalik kontrollida, et teha teadlikke otsuseid. Oma praktikas puutun igapäevaselt kokku inimestega, kellel on vaja saada infot kas enda, lähedase, kaaspärija või lepingupartneri võlgade ja kohustuste kohta.
On arusaamatu ja kahetsusväärne, et on võimalik, et seaduses määratud tähtajast on möödas aasta ja seitse kuud, kuid lubatud ning juba 2023. aastal väidetavalt välja arendatud täitmisregistrile ei saa avalikkus ligi.
Veelgi kurioossem on paraku see, et keegi ei ütle ka enam selgelt, millal täitmisregister oma põhieesmärki täitma hakkab ehk millal saab 100 000 võlgnikku ja neid ümbritsev ühiskond ligipääsu infole, mida seadus juba üle pooleteise aasta lubab. Kas probleem on tehniline? Õiguslik? Organisatoorne? Rahaline? Poliitiline? Avalikkus ei tea, kuna selgitusi ei anta. Vastutust ei võeta. Lubadusi ei jagata.
Tegemist ei ole kahjuks retooriliste küsimustega, vaid reaalse ja kiireloomulise vajadusega, mida ei saa summutada sõnamängude, põhimääruste ega kommunikatsioonivõtete abil.
Toimetaja: Kaupo Meiel




