Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutas keskpanga blogis, et elektri hinnatõusu omaaegne ülehindamine statistikas on alates 2021. aastast tõstnud Eesti hinnataset, seejuures võimendanud 2022. aasta inflatsiooni.

Statistikaameti teatel teeb amet praegu analüüsi uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikani jõudmiseks.

Analüüs valmib mõne kuu pärast, uue metoodika soovib amet aga 2026. aastaks kasutusele võtta.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnul põhineb uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks möödunud aasta lõpus. Mõned komponendid määrati seni mudelite abil, kuna tegelikud andmed puudusid.

Uue metoodika kasutusele võtmisega viiakse tõenäoliselt läbi ka tasemekorrektuur, nagu on tehtud Soomes ja Hollandis, kus oli elektrihinna andmetega sarnaseid probleeme.

Oja sõnul on tema arvutuste kohaselt elektrihinna ülehindamine aastate jooksul tinginud harmoneeritud tarbijahinnaindeksi 3-4-protsendilise ülehindamise.

"Kuna tarbijahinnaindeksi tõusu võetakse arvesse lepingutes hindade indekseerimisel ja ka osa riigi kulutuste ning teiste hindade tõstmisel, siis on inflatsiooni statistika ülehindamise mõju tõenäoliselt veel suurem," märkis ta.

Oja märkis, et tegelikkusest kiiremini tõusvad statistilised hinnangud moonutavad Eesti andmete võrreldavust ajas, aga ka võrreldavust teiste riikidega. Ühtlasi aitaks statistika korrigeerimine osaliselt tagasi keerata hindade ja kulude indekseerimisest tingitud mõju hinnatasemele.