Elering kuulutas aasta tagasi välja hanke kuni 500 megavati ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks, mis aitaksid tasakaalustada elektrisüsteemi. Huvi hanke vastu on märkimisväärne ja Eleringile on saadetud praeguseks 163 küsimust.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et suur infovahetus on oodatav, sest Elering varem sellist hanget korraldanud ei ole ja teema on uus nii Eleringile kui ka pakkujatele.

Kui algul oli hankes pakkumiste esitamise kuupäev aprillis, siis möödunud aasta novembris lükkas Elering tähtaja edasi kolme kuu võrra 14. juuliks ja nüüd veel kolme nädala võrra 4. augustiks.

Esimese edasilükkamise põhjus oli elektrituruseaduse muudatuse jõustumine, mis fikseeris võrguga liitumistasud. See tähendab, et kui varem kandis võrgu väljaehitamise tasu tootmisvõimsuse ehitaja, siis nüüd osaliselt maksab uute tootjate liitmise eest elektritarbija, ehk liitujatele on antud lisasubsiidium.

Köster ütles, et ka nüüd on tähtaja edasilükkamine seotud võrguga liitumise tingimustega. Konkurentsiamet pidi need kinnitama ja kinnitus jõustus alles 27. juunil, rääkis Köster. Sellega sai anda pakkujatele pisut aega, et end tingimustega kurssi viia ja adekvaatsed pakkumised esitada.

"Liitumise uue hinnakirja avaldasime 1. juulil ning uued hinnad rakenduvad regulatsiooni järgi 30 päeva pärast avalikustamist ehk alates 31. juulist. Soovisime, et pakkumise tegemise hetkel kehtiksid juba uued tingimused ja hinnad, et nii pakkujate riske maandada," märkis Köster.

Hanke tingimuste kohaselt peavad reserve pakkuvad tootmis- või salvestusseadmed olema uued ja tulevikus üleviidavad taastuvale kütusele.

Balti riigid taotlesid ja said Euroopa Komisjonilt erandi, mis võimaldab reserve hankida pikka aega ette. Euroopa Liidu õigusaktid lubavad tavaliselt sagedusreserve hankida maksimaalselt üheks päevaks korraga, kuid Elering sai õiguse hankida reservide võimsust kuni 2033. aastani ehk kuni kaheksaks aastaks ette alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Peale hanget ja lepingute sõlmimist võtab Elering kohustuse edukaks osutunud teenusepakkujatele garanteeritud võimsuse eest tasuda hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide võimsusturule.

Reservide ostmisega seotud kulud arvestatakse elektrimüüjaid ja -tootjaid koondavate bilansihaldurite bilansiteenuse hinda. Elering peab olema aastases vaates finantsneutraalne ega teeni ise sagedusreservide tariifilt tulu, vahendades bilansihalduritele reservide kaudu bilansi tagamise teenust, millelt saavad tulu peamiselt Balti riikides tegutsevad elektri tootmis- ja salvestusvõimsuste omanikud.