6. juunil ilmus ERR-is Carri Ginteri ja Anu Liinsoo arvamuslugu pealkirjaga "Advokaadid: Viimsi vald tõrjub elanikke üldplaneeringu aruteludelt", kus advokaadid ründavad omavalitsust kogukonnaga arvestamata jätmise süüdistusega, kuid ei maini poolt silpigi enda seotusest suurarendajaga, kes tahab ajaloolisesse ja ühtehoidvasse Miiduranna külla rajada hiigelelurajooni.

Harjumaa Aasta Külaks 2024 valitud Miiduranna küla elanikud ei nõustu advokaatide kriitikaga. Oleme külana ja kogukonnana üldplaneeringu protsessis olnud aktiivsed, teadlikud ja sisulised. Oleme koostanud oma ettepanekud, kogunud nendele allkirjad, viinud need vallavalitsuseni ning pidanud nii rahulikke kui keerulisi vestlusi. Seda mitte vaidluse, vaid parema Miiduranna ja läbi selle parema Viimsi, kui terviku nimel.

Miiduranna kogukond ei toeta põhimõtet "mitte minu aia taha", vaid oleme teinud ettepanekuid, kuidas sadama ala võiks arendada nii, et sellel oleks küla ühendav ja tasakaalu loov roll. Samas ei saa me nõustuda plaaniga, kus väikesele maalapile küla keskel plaanitakse suurema elanikutihendusega arendus kui on keskmiselt Lasnamäel. See vajab kompromisse mõlemalt poolelt. Küla elanikud on neid näidanud. Sadama omanik ei ole.

Meie ettepanekud ei ole suunatud ühegi arendaja vastu, vaid on kantud Miiduranna kogukonna ruumilisest loogikast, looduskeskkonnast ja soovist säilitada järjepidevust. Meie seisukohti on praeguses üldplaneeringus arvestatud. Mitte igal pool, kuid olulistes kohtades ja arutelud käivad edasi. Ja see ongi sisulise kaasamise märk.

Seda kõike arvestades jääb arusaamatuks, miks peab keegi, kes esindab sadama ala omaniku huve, jätkama avalikku survet viisil, mis varjab oma positsiooni kogukondlikkuse retoorika taha.

Oluline on meenutada, et Miiduranna sadama omanik ja tema esindajad on korduvalt kinnitanud, et kui vald ei võimalda neile soovitud ehitusmahtusid, siis nad jätkavad sadama tegevust kaubasadamana. Sellele on Miiduranna kogukond vastanud rahulikult ja ühetaoliselt, et see lahendus on aktsepteeritav.

Sadam, mis jätkab sadamana ja arvestab olemasoleva küla elurütmiga, on parem kui teadmata tulevik, mida elamuarendus võiks tuua. Seega on kompromiss tegelikult juba saavutatud. Küsimus ei ole enam läbirääkimises, vaid selles, miks keegi ei suuda seda kompromissi tunnistada. Tähtis on mainida, et kui täna peaks uus üldplaneering võetama vastu Miiduranna kogukonna sisendit arvestades, siis see ei takistada kuidagi sadama ala omanikul jätkata sadama opereerimist vaid ainult kaitseb küla juhuks, kui tulevikus peaks omanik vahetuma.

Miiduranna küla elanike eesmärk ei ole vastanduda, vaid kaitsta seda, mis on päriselt tänases Eestis oluline ehk küla identiteet, looduskeskkond, kogukondlik ruum ja väärtused, mida kannavad edasi meie lapsed.

Samamoodi peab üldplaneering lähtuma plaanitavas arenduspiirkonnas elavate elanike vaatenurgast, mitte ühe arendaja äriplaanist. Eriti arvestades, et ükski tulevikuplaneering ei taga, et homme ei vahetu ka sadama omanik ja ei alga uus surve uue äristrateegia nimel.

Miiduranna keskmes asuv sadam ei ole küla, vaid ta on osa suuremast elukeskkonnast. Kui soovitakse seda keskkonda muuta, tuleb kõigepealt tulla kogukonna juurde, kuulata ja rääkida. Õiguslik retoorika ja surve vallavalitsusele ei saa asendada ausat dialoogi nendega, kes seal igapäevaselt elavad.

Viimsi vajab ruumilisi otsuseid, mis ei sünni kohtutoimikutes ega ajakirjanduse kaudu avaldatud surve all, vaid kohapealses arutelus. Iga küla ei pea olema muutustele avatud, kui see tähendab loobumist oma olemusest. Miiduranna küla ei ole muutumise vastu. Me lihtsalt teame, mida me väärtustame. Ja me oleme seda öelnud avalikult ja enda nimel.

Miiduranna küla on valitud Harjumaa Aasta Külaks 2024 ning kandideerib Eestimaa Aasta Külaks 2025. See ei ole juhus. See on märk, et kogukondlik järjepidevus ja austus oma ruumi vastu on midagi, mida teisedki on märganud ja väärtustanud. Küsimus on nüüd selles, kas ka meie oma vald seda märkab.

Kui kogukonnaga räägitakse, tuleb olla aus ja avatud ning öelda välja, miks räägitakse ja kelle nimel seda tehakse. Kui seda ei tehta, ei jää kogukonnal muud üle, kui ise nähtavale astuda ja oma seisukoht sõnastada. Arvamuse kirjutamise hetkel pole sadama ala esindajatest mitte keegi pöördunud Miiduranna kogukonna poole.