"Viimsi vald kaasab avalikkust ja omanikke uue üldplaneeringu menetlusse üksnes näivalt, sest sätib avalike arutelude toimumisajad järjepanu nii, et reaalne inimeste osalus oleks minimaalne. Viimsi valla uue üldplaneeringu menetlus on jõudnud järjekordse avaliku aruteluni, mis toimub 13. juunil — sisuliselt nädal enne jaanipäeva, reedel, tööpäeva lõpus viietunnise üritusena. Ajastusest võib välja lugeda, et tegu ei ole sisulise kaasamise, vaid formaalsete kohustuste täitmisega, mille tegelik eesmärk on vähendada osalejate arvu ja summutada vastuseis vallavalitsuse planeerimisotsustele," kirjutasid Ginter ja Liinsoo.

Nad märkisid, et avaliku arutelu toimumine suvepuhkuste alguse reedel, kui paljud Viimsi elanikud on juba planeerinud pikemad nädalalõpureisid või pereüritused, ei tundu olevat juhuslik.

"See pole ka esimene kord, kui vald ajastab avaliku arutelu ühiskondlikult hõivatud ajale. Juba eelmine avalik arutelu toimus kiirel jõulueelsel ajal — reedel, 13. detsembril 2024. Teadupärast on detsembri keskpaik aeg, mil inimesed osalevad töökollektiivide jõuluüritustel või planeerivad eraviisilisi kokkusaamisi. Kusjuures siis kolmetunniseks planeeritud koosolekust oli publikuga suhtlemiseks ette nähtud vaid üks tund, ülejäänud ajast tehti esitlusi. Küsimusi oli palju ning esines kriitilisi repliike, sõnavõtte ja ka sisulisi ettepanekuid. Saalitäis rahvast tuli kohale, kuid rääkida sai käputäis," märkisid Ginter ja Liinsoo.

"Kuigi seadused ei keela avaliku arutelu ajastamist puhkuste või pühade-eelsele ajale, tuleb arvestada avalikkuse kaasamise põhimõttega. Kui arutelu ajastamine oluliselt piirab inimeste võimalust osaleda ja oma seisukohta avaldada, võib see olla vastuolus sisulise kaasamise ning hea halduse tavadega," rõhutasid nad veel.

Ginter ja Liinsoo: uute rohealadega kaasneb nende väärtuse oluline vähenemine

Advokaadid märkisid, et praegu kavandatavad muudatused toovad olulisi tagajärgi maaomanikele: näiteks on planeeritud seniste elamureservmaade – mida paljud inimesed on hoidnud arendusvalmiduses tulevaste põlvkondade tarbeks – muutmine rohealadeks, millega kaasneb nende väärtuse oluline vähenemine.

"Selline ümberklassifitseerimine tähendab, et need, kes pole esimesel võimalusel oma kinnistut arendanud ja on soovinud näiteks selle väärtuse jätta lastele, võivad nüüd jääda tühjade pihkudega. Samal ajal võib elamumaa defitsiit tõsta olemasolevate kinnisvaraobjektide hindu," kirjutasid nad.

"Samuti on Viimsi üldplaneeringus ilma omaniku sisulise kaasamiseta joonistatud näiteks suletud sadamaalale uued avalikud arengualad, ettevõtlusala ja rohealad, mis seab küsimärgi alla kaasamise legitiimsuse ja omandiõiguse austamise. Lihtsustatult – kui hoidsid oma maatükki hoonevabana lootuses, et kunagi lapsed ehitavad sinna midagi, jääd pika ninaga. Sinu elamumaast tehakse roheala, sest maju on juba niigi palju. Ise oled loll, et varem ei ehitanud. Seda kuuldes läks mitmel vanaproual koosolekul silm märjaks. Nii suured muutused vajavad sisulist kaasarääkimisvõimalust," märkisid Ginter ja Liinsoo.

Viimsi abivallavanem: advokaadid esindavad ärihuve

Viimsi abivallavanem Alar Mik ütles, et Ginter ja Liinsoo esindavad ärihuve, mis on seotud kinnisvaraarendusega eri piirkondades või huviga ehitada rohealale.

"Mainitud advokaadid esindavadki neid huve ning seetõttu ei peegelda nende esitatud etteheited üldplaneeringu menetlusele objektiivset seisukohta. Nende klientide nägemused erinevad laiemast elanikkonna arvamusest, mis ilmselt tingib ka kriitika tõstatamist," sõnas Mik.

Mik rääkis, et uue üldplaneeringu koostamine on olnud mitmeaastane protsess, mille keskmes on olnud läbipaistvus ja kaasamine.

"Väide, nagu püütaks pahatahtlikult muuta protsess ebamugavaks, on alusetu ja pahatahtlik. Nii mahuka ja konkreetsete tähtaegadega protsessi puhul tuleb kinni pidada ajakavast ning kaasamise etapid on toimunud vastavalt protsessi loogikale. Tõsi on, et kõigile 100 protsenti sobivat aega ei ole kunagi võimalik leida, kuid oleme alati andnud endast parima. Selle kinnituseks on kasvõi see, et arvestades teema olulisust, on plaanis ka teine eskiisi väljapanek, mille vajaduse tõi esile kogukond ise," lausus Mik.

Abivallavanem rõhutas, et kokku on menetluse jooksul toimunud üle 30 erineva kaasamistegevuse, sealhulgas arutelud lähteseisukohtade tutvustamiseks ning mõlemad eskiisi avalikustamised.  "Rakendatud on rohkem kaasamispraktikaid, kui seadus seda nõuab. Üldplaneeringu teemadel on avaldatud igakuiseid uudiskirju, mis tutvustavad protsessi ja selle fookusteemasid. Samuti on loodud spetsiaalne kaasamiskeskkond, kus on kättesaadavad kõik protsessiga seotud materjalid ning kõik esitatud ettepanekud ja vastused, et kogukond saaks olla kursis ja neil oleks sama materjal mis menetlejatel," ütles Mik.

Alar Mik rääkis, et Viimsi elanikkond on viimase 25 aastaga kasvanud peaaegu viis korda ning seoses sellega on kohalikud elanikud aastaid soovinud, et massiivne arendustegevus peatuks ning säiliks Viimsi looduslik pärand ja erilisus.

"Vallavalitsus on kogukonna soove arvestades seadnud eesmärgiks nii rohealade säilitamise ja laiendamise kui ka ehitustegevuse pidurdamise. Selleks on kehtestatud ajutine ehitus- ja planeerimiskeeld kuni uue üldplaneeringu vastuvõtmiseni ning alustatud on aegunud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist, pooleliolevate lõpetamist, laiendatud on kaitsealasid. Töö selles osas jätkub," märkis Mik.

Ginter ja Liinsoo: Viimsi vald pole korraldanud lubatud kohtumisi

Ginter ja Liinsoo ütlesid veel, et vallavalitsus lubas 13. detsembri avalikul arutelul korraldada isiklikke kohtumisi nende maaomanikega, kellele kavandatav üldplaneering avaldab eriti suurt mõju — näiteks seoses ehituskeeldude, sihtotstarbe muutuste või uute piirangutega, ent maaomanike sõnul ei ole neid kohtumisi aga vastupidiselt lubadustele toimunud.

"Vähemalt nende endiga mitte. Lubaduse ulatus ja selle täitmata jätmine tekitab õigustatud küsimuse, kas vallavalitsus üldse soovib sisulist kontakti nende inimestega, keda üldplaneering kõige otsesemalt puudutab," seisab advokaatide kirjas.

Alar Mik aga ütles, et vastupidiselt advokaatide väidetele on vallavalitsus ajavahemikus jaanuar kuni märts kohtunud kõigi nende maaomanikega, kes on soovinud isiklikku konsultatsiooni või kellele seda valla poolt vastuskirjas ettepanek tehti.

"Kohtumisi on toimunud üle 50 – nii külakogukondade esindajatega kui maaomanike ja kinnisvaraarendajatega. Mitmel juhul lahendati küsimused telefoni või e-kirja teel, vastavalt maaomaniku eelistusele. Ja nende selgituste saamiseks me olemegi kohtunud, kahju, et nende hulka ei sattunud Miiduranna Sadamat, kuid Soraineniga valla esindajad kohtusid kahe avalikustamise vahel," lausus Mik.

"Kinnitan, et Viimsi vald on pühendunud avatud ja laiapõhjalisele menetlusprotsessile, mille eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve ja tagada valla jätkusuutlik areng," sõnas Mik.