Pikaajaliste keeruliste terviseprobleemidega kaasneb sageli ka sotsiaalteenuse vajadus, sotsiaalsüsteem ja tervishoiusüsteem on Eestis aga teineteisest eraldatud, mistõttu võib abivajaja pikalt ekselda erinevate teenuseosutajate vahel, kus tugistruktuurid vahel ka üksteist dubleerivad. 

Sotsiaalministeerium plaanib kooskõlastusele saadetud tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsuses luua teenuste pakkumiseks ühtse süsteemi. Uue lahendusega soovib riik ka säästa raha, kasutades läbi keskse struktuuri nii rahalisi kui ka personaliressursse optimaalsemalt.

Ministeerium märgib, et valdkondadevahelise lõhe ületamiseks ei piisa vaid parema koostöö soodustamisest, vaid tarvis on valdkondi ühendavat uut juhtimis- ja korrastusmudelit.

Peamiste probleemidena toob ministeerium välja, et puudub koostöö sotsiaal- ja tervishoiuteenuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel, teenuste osutamisel ning sama teenust pakutakse sageli nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi kaudu.

Eesmärgid seatakse piirkonnapõhiselt

Seega moodustatakse uue eelnõu alusel maakondlikud heaolupiirkonnad, milles võetakse kasutusele konkreetse piirkonna eripärasid arvestavad mõõdikud. Heaolupiirkondades moodustatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostööorganisatsioonid ehk TERVIK-ud, millesse koonduvad peamised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, nagu perearstid, haiglad ja KOV-id. Koostöösse peaks TERVIK-ud kaasama ka teisi osapooli, nagu kiirabi, apteegid, hooldekodud, koduõendusteenuse osutajad jms.

Organisatsioonid peaks koondama info piirkonna rahvatervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ressurssidest ja teenustest, analüüsima piirkonna vajadusi, tegema ettepanekuid ressursside paremaks kasutamiseks ja koostama tegevuskava piirkonna strateegiliste eesmärkidega.

Piirkondliku koostööorganisatsiooni palgal oleks ravikindlustuse vahenditest rahastatav juht, riigieelarvest rahastatav maakonna terviseedendaja ning ravikindlustuse vahenditest rahastatavad otse abivajajatega tegelevad tervisejuhid, kes on õenduse või sotsiaaltöö haridusega ning kes tegelevad abivajaja heaoluplaani koostamise, jälgimise ja hindamisega.

Ministeeriumi hinnangul hakkab tulevikus töötama umbes 200–250 tervisejuhti.

Sotsiaalministeeriumi integratsiooni ja esmatasandi tervishoiupoliitika juht Anneli Taal ütles, et tervisejuhtide otsene töökoht oleks näiteks esmatasandi tervisekeskustes või perearsti meeskonnas.

"Alguses läheksime liikvele sellega, et oleks umbes iga viie perearsti kohta üks terviseteekonna juht ja tulevikus võib-olla ka maksimaalselt üks terviseteekonna juht iga kolme perearsti kohta," rääkis Taal.

"Täna on perearstide juures järjest rohkem inimesi, kel on väga komplekssed teenusevajadused ja perearstid ei tule sageli koos õdedega toime kõikide nende sotsiaalsete vajaduste lahendamisega," lausus ta.

Taali sõnul näitab teiste riikide kogemus, et sellise muudatuse rakendumisel väheneb sihtrühmas erakorralise meditsiini vajadus umbes 30 protsenti. Lisaks saab tema kinnitusel paremini kättesaadavaks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus.

"Me tahame kõigepealt siduda lahti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise puude olemasolust. Suunataksegi perearsti poolt tervisejuhi poole, kes vaadates osapooli, teeb ise selle plaani inimese jaoks. Selle alusel muutuvad inimesele teenused kättesaadavaks," sõnas Taal.

Uue mudeliga loodab riik säästa 50 miljonit eurot

Ministeerium märgib, et erinevate valdkondade spetsialistid ei saa ka omavahel turvaliselt infot vahetada. Eelnõu kohaselt kehtestataks seadusega tervisevaldkonna teenuseosutajatele võimalus jagada teenuse osutamiseks selleks vajalikke terviseseisundi hindamisi ning tegevuskava. Selleks peab abivajaja andma ka oma allkirjastatud nõusoleku.

Täiendavalt antakse ligipääs heaoluplaanile ka töövõimet ja puuet hindavatele ekspertarstidele, et infoga hindamisel arvestada. Seejuures saab abivajaja oma andmetele ligipääsu piirata, siis ei ole talle aga võimalik valdkonnaüleseid teenuseid osutada.

Sotsiaalkindlustusameti erivajadustega inimeste heaolu osakonna juhataja Leila Lahtvee ütles, et amet toetab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi lõimimist, muudatuste üksikasjad tuleb aga veel läbi arutada.

"Täna meil puuetega inimesi on ka umbes 10 protsenti rahvastikust, aga integratsiooni mõte ongi seesama, et mingid teenused ei oleks enam seotud puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamisega, vaid abivajadus, teenuste vajadus leitakse üles ja suunatakse kohe ja kiiremini läbi õige süsteemi," sõnas ta.

Ümberkorraldusi rahastataks ravikindlustuse ja sotsiaalministeeriumi eelarvest, ettevalmistuseks kaasatakse 14,7 miljonit eurot välisabi.

TERVIK-ute baaskulu peaks ministeeriumi arvutuste kohaselt koos juhi töötasu ja tegevuskuluga olema aastas ligikaudu miljon eurot, mille kataks Tervisekassa. Kolm aastat peale uuele mudelile üleminekut loodab riik, et säästetud on ligikaudu 50 miljonit eurot.

Kui tänavu aprilli seisuga töötas sotsiaalkindlustusametis taotluste menetlemisega 56 inimest, siis vajaksid reformi järel tööd hinnanguliselt vaid umbes pooled neist, säästes ministeeriumi hinnangul tööjõukuludelt aastas ligikaudu 350 000 eurot. Osa neist võivad koolituste läbimisel leida rakendust ka tervisejuhtidena.

Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste vähemalt kahe miljoni eurone kulu, millele lisandub iga-aastane ligikaudu 300 000-eurone kulu. Samas kaovad kulud seniste infosüsteemide ülevalpidamisele.

Riigikogu menetlusse peaks eelnõu ministeeriumi plaanide kohaselt jõudma tuleva aasta esimeses pooles.