"Edaspidi toimub igal 12. juulil mälestustseremoonia Dreyfusi auks – õigluse ja tõe võidu nimel vihkamise ja antisemitismi üle," ütles Macron oma kantselei avaldatud avalduses.

Macroni sõnul toimub esimene selline tseremoonia 2026. aastal, mil möödub 120 aastat Prantsusmaa kõrgeima apellatsioonikohtu otsusest, millega tunnistati Dreyfus süütuks.

Macron rõhutas, et Prantsusmaa peab jääma valvsaks antisemitismi "iidse viirastuse" ees.

Kapteni aukraadis Dreyfus mõisteti süüdi ajal, mil Prantsuse armees ja ühiskonnas laiemalt valitses laialdane antisemitism. Mälestuspäeva sisseseadmise taustal on aga riigis kasvav mure juutide vastu suunatud vihakuritegude pärast.

Ida-Prantsusmaa Alsace'i piirkonnast pärit 36-aastast Dreyfusi süüdistati 1894. aasta oktoobris Saksamaa sõjaväeatašeele uue suurtükiväevarustuse kohta salajase teabe edastamises.

Süüdistus põhines käekirjavõrdlusel dokumendiga, mis leiti Pariisis Saksa diplomaatilise esinduse prügikastist.

Dreyfusi üle peeti kohut tugeva antisemiitliku ajakirjanduskampaania taustal. Kirjanik Émile Zola avaldas seejärel Dreyfusi toetuseks kuulsa pamfleti "J'accuse" ("Ma süüdistan…").

Tõendite puudumisest hoolimata mõisteti Dreyfus riigireetmises süüdi. Talle määrati eluaegne vanglakaristus ning saadeti Prantsuse Guajaana kurikuulsale Kuradisaarele ja alandati avalikult ohvitseriseisusest.

Luureteenistuse juht kolonelleitnant Georges Picquart võttis juhtumi salaja uuesti uurida ning avastas, et süüdistuse aluseks olnud käsikiri kuulus hoopis teisele ohvitserile, Ferdinand Walsin Esterhazyle.

Kui Picquart esitas tõendid Prantsuse armee kindralstaabile, eemaldati ta ise sõjaväest ja pandi aastaks vangi, samal ajal kui Esterhazy õigeks mõisteti.

1899. aasta juunis toodi Dreyfus Prantsusmaale teisele kohtuprotsessile. Ta mõisteti taas süüdi ja sai 10-aastase vanglakaristuse, kuid talle anti hiljem ametlikult armu – kuigi süüdistustest teda tol hetkel ei vabastatud.

Alles 12. juulil 1906 tühistas Prantsusmaa kõrgeim apellatsioonikohus algse otsuse ja rehabiliteeris Dreyfusi täielikult.

Ta ennistati majori auastmesse, teenis Esimeses maailmasõjas ja suri 1935. aastal, 76-aastasena.

Eelmisel kuul kiitis Prantsuse parlament heaks seaduseelnõu, millega tõstetakse Dreyfus postuumselt brigaadikindrali auastmesse.

Siseministeeriumi andmetel registreeriti Prantsusmaal tänavu jaanuarist maikuuni 504 antisemiitlikku juhtumit.

Prantsusmaa on suurima juudi kogukonnaga riik Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide järel.