Riik seadis Eesti Energiale puhta tööstuseni jõudmise tähtajaks aasta 2050
Eesti Energia uuendatud omaniku ootuste järgi peab riigile kuuluv energiakontsern jõudma aastaks 2050 puhta tööstuseni. Eelmistes omaniku ootustes oli konkreetse eesmärgina kirjas süsinikuneutraalse tööstuseni jõudmine aastaks 2045.
Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastas riigi esindajana uuendatud omaniku ootused Eesti Energia AS-ile ning fookusesse on seatud tulevikutehnoloogiate kasutamine, liikumaks efektiivse ja puhtama energiatootmise poole, teatas rahandusministeerium esmaspäeval.
Kui eelmistes omaniku ootustes oli kirjas, et ettevõtte väärtust tuleb kasvatada põlevkivi ja teisi loodusressursse kasutades, siis nüüd on fraas "põlevkivi ja teised loodusressursid" ootustest välja võetud ning ettevõtte väärtust tuleb kasvatada energeetikas ja seotud valdkondades.
Üldistes eesmärkides on asendatud süsinikuneutraalsuseni jõudmine aastaks 2045 puhta tööstuseni jõudmisega aastaks 2050. Puhas tööstus on dokumendis defineeritud selliselt, et selle tootmisprotsessidest otsest kasvuhoonegaaside emissiooni ei tulene.
Samuti tuleb Eesti Energial vähendada järjepidevalt tootmisportfelli CO2-emissiooni toodanguühiku kohta, püsides või ületades riiklikku CO2-emissiooni vähendamise trajektoori.
Aasta 2026 eesmärk jäi muutmata
Muutuseta on omaniku ootustest punkt, mille järgi peab Eesti Energia tagama 2026. aasta lõpuni juhitava elektritootmisvõimekuse Eesti vähemalt 1000 megavati ulatuses, juurde on vaid lisatud sõna "turupõhiselt".
Uus nõue energiakontsernile on see, et Eesti Energia peab 2027. aastast omama turupõhist Eesti-sisest juhitavat elektritootmisvõimekust. Mis see olema peaks, kas näiteks põlevkivi- või gaasielektrijaam, pole täpsustatud.
Kui 2022. aasta omaniku ootustes oli kirjas, et Eesti Energia peab suurendama taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu vähemalt 40 protsendini aastaks 2030, siis sellest on uutes omaniku ootustes jäänud järele lauseosa: "suurendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu".
Välja on võetud 2022. aastaga võrreldes ka eesmärk arendada põlevkivigaasi, biomassi ja jäätmete kasutamise võimekust ja teisi taastuvenergia lahendusi elektri tootmises. Lisatud on nõue arendada tarbimise juhtimise lahendusi ja võimekust.
Uus on ka konkreetne eesmärk, et Eesti Energia kui Narva Soojusvõrgu omanik peab tagama sealsetele tarbijatele soojuse taskukohase lõpphinna.
Viimati uuendas rahandusminister Eesti Energia omaniku ootusi 2022. aasta augustis, toona oli ministriametis Keit-Pentus Rosimannus.
Toimetaja: Marko Tooming
