Taskusireeni tehnoloogiaga jõuab teavitus hetkega nutitelefoni ning annab ohust märku heli, valguse ja vibratsiooniga. Teavituse saab kätte ka juhul, kui operaatori võrk ei toimi või kui telefon on lülitatud vaiksele režiimile, mille tõttu erineb see tavalisest SMS-iga saadetud teatest.

Testvõrk katab Harju-, Pärnu-, Järva-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaad.

Siseministeeriumi nõunik ja taskusireeni projektijuht Kadi Luht-Kallas ütles ERR-ile, et testimine toimub Tallinnas, Pärnus ja Rakveres, kuna näiteks suuremates asulates on lihtsam saada osalema vabatahtlikke testijaid.

"Taskusireeni testimise puhul me räägime alternatiivses võrgus ohuteate edastamisest ja seetõttu on meil Tallinna, Pärnu ja Koeru saatjad ehk Levila kõrged mastid, kuhu on paigaldatud selle raadio edastamiseks spetsiaalselt saatjad erisageduse peal, mis on selle projekti jaoks väljastatud," märkis Luht-Kallas.

Testimise käigus saadetakse konkreetsele alale ohuteavituse testsõnum ning uuritakse, millistesse seadmetesse see kohale jõuab.

"Osa seadmeid meil on sellised, mis tänapäevaselt peaks võimaldama saata ohuteavitust satelliidi koordinaatide täpsusega. Vaatame, kui täpselt need püsivad ja kuidas täpsus lõppkasutaja vaates ilmneb, liikudes levialasse või siis alast ära. Vaatame seda kõigis kohtades kahe alaga ja erineva ohutasemega, et saada tagasisidet testijate poolelt, et milline esimene tunnetus neile jääb – kuidas nad reageeriksid sellise sõnumi peale ja kuidas nad selle täpsusega oleksid rahul," täpsustas Luht-Kallas.

Taskusireeni innovatsioonihanke võitnud Levira koos partneritega on tuvastanud vähemalt 12 nutiseadmemudelit, mis toetavad ringhäälingusagedusi.

Tavalised nutitelefonikasutajad piirkonnas siiski sõnumit saada ei tohiks. Võib juhtuda, et teavituse saab mõni väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud telefoni omanik, kuna tema seadmes on testiks kasutatavad sagedused toetatud.

"Sõnumis ei ole kirjeldatud ohtu, vaid on kirjeldatud seda, et tegemist on testsõnumiga eesti keeles, vene keeles, inglise keeles ja ka taskusireen.ee veebileht. Kui keegi, kes saab selle, aga ei ole meie testist varem teadlik või ei ole testiga kaasatud, siis me oleme väga tänulikud, kui taskusireen.ee veebilehel meile tagasisidet antakse," märkis Luht-Kallas.

Taskusireeni tehnoloogia põhineb 5G-ringhäälingutehnoloogial ehk 5G-broadcast'il. Ükski riik ei kasuta veel täielikult 5G-tehnoloogiat, kuid arendustöö on suunatud sellele, et mobiiltelefonid hakkaksid edaspidi edastama tele- ja raadioteenust.

Vajadust alternatiivse edastusvõrgu jaoks on näidanud viimaste aastate sündmused Euroopas, tõdes Luht-Kallas.

"Kasvõi viimane Hispaania, Portugali piirkonna pikem elektrikatkestus, kus mobiilsidevõrk lihtsalt langeb välja. Sama küsimus on olnud Saksamaal, siis kui olid 2021. aastal üleujutused, seal ka üleujutustest tingituna mobiilsidevõrk sai nii palju kannatada, et ei töötanud ja ohuteavitust ei olnud võimalik edastada," nentis Luht-Kallas.

5G-ringhäälingutehnoloogia võib jõuda Euroopas laiemalt kasutusele juba selle kümnendi lõpus, kuid see eeldab üle-euroopaliste sagedusalade kasutamis- ja jaotuskokkuleppeid. Tulevikus võib saada tehnoloogiast ohuteavituse kas peamine või üks alternatiivseid kanaleid, märkis Luht-Kallas.

Taskusireeni projekti juhivad siseministeerium, päästeamet, kaitsevägi, häirekeskus, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), riigiside sihtasutus ning riigikantselei.

Tehnoloogilise arenduse ja testimisega tegelevad Levira, TalTech, Tredess ja Nakolos.

Taskusireeni arendamine algas 2025. aasta alguses ning kestab 2026. aastani. Perioodi vältel plaanivad projekti osalised sooritada viis suuremat testimispäeva. Projekti eesmärk on tutvustada ja testida 5G broadcast tehnoloogiat avalike hädaolukorra teadete edastamiseks, pakkudes kiiret kommunikatsioonikanalit elanikkonna teavitamiseks kriisiolukordades.