Tartus leiti kaevetööde käigus ligi 80 skeletti
Tartu kesklinnas Lillemäel toimuvate kaevamiste käigus on tulnud päevavalgele ligi 80 skeletti ja ka nendele hauda kaasa pandud vara. Peamiselt on tegemist 18. sajandi matmispaikadega, kuid avastatud on ka mõned keskaegsed matused.
See, et Tartus Lillemäel on tõenäoliselt 18. sajandist pärit kalmistu, oli arheoloogidele juba enne kaevamisi teada. Kaevamiste käigus on aga selgunud kalmistu suurus ja ka asjaolu, et lisaks 18. sajandist pärit haudadele, on Lillemäel ka keskaegseid haudu.
"Pärast Tartu vallutamist põhjasõjas on tulnud siia Venemaa avarustest palju inimesi, sõdureid, nende perekondi, käsitöölisi. Kõiki, keda uus linn vajas asustamiseks. Nad on elanud siin eeslinnas ja kasutanud seda keskaegset kalmistut oma matmispaigana. Valdavalt on kõik 18. sajandi matused, kuid mõned üksikud keskaegsed matused on ka säilinud," sõnas osteoarheoloog Martin Malve.
Valdavalt on Lillemäel kalmistul olnud üksikmatused, kuid praeguseks on leitud ka üks ühishaud, kus on 5-6 noort meest. Malve sõnul on tõenäoliselt tegemist epideemia tõttu hukkunud sõduritega. Sellele, mis ajast matused on, viitavad haudadest leitud õigeusu kaelaristid ja mündid.
"Hauas on näha ühte vene dengat 1740. aastast. Selle järgi tuleb ka hästi välja, mis ajal neid maetud on. Õigeusu kaelariste - neid on meil palju erinevaid tüüpe. Ilusti kaunistatud esiküljed, mõnel puhul ka tagaküljed. Väga omane leid 18. sajandi matustel," ütles Malve.
Kuigi puust kirstud ja esemed on hauad hästi säilinud, siis happelise pinnase tõttu on kehvemini säilinud luud. Savise pinnase tõttu on ka luude väljakaevamine teist päeva kaevava arheoloogiatudengi sõnul keerukam.
"Pinnas on päris mudane ja savine ning see raskendab natuke luustike puhastamist. Kui luustik on juba väljas, siis samuti vajab harjutamist luustike ilusti täielikult puhastamine, et oleks presenteeritav fotode jaoks. aga üldiselt on tore kogemus," lausus arheoloogiatudeng Lisett Heero.
Edasi uuritakse proove nii säilinud puidult, luudelt kui ka pinnaselt.
"Me saame teada 18. sajandi elanike tervise ja toitumise kohta. Kuna mina tegelen paleopatoloogiaga ja haiguste uurimisega, siis siin on mitu võimalikku süüfilise ja paar tuberkuloosi juhtumit. Teada saab ka nakkushaiguste kohta ja võib-olla ka traumade kohta, sest siin on päris raskeid luumurde, mis on paranenud ehk aimduse saab ka hoolekande, meditsiini ja ühiskonna kohta laiemalt," sõnas Malve.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










