Mükoloog Veiko Kastanje sõnul on metsades lisaks varasematele liikidele nagu palupuravikule ja tuhmpilvikule ka sügisseeni rohkem. Mükoloog ja mullaökoloog Leho Tedersoo ütles, et metsades on nii kukeseeni kui ka puravikke keskmisest rohkem. Suurt seenerohkust pidas Tedersoo erakordseks.

"Mõnes mõttes küll, kuna enamasti niimoodi juuli alguses ja juuli keskpaigas väga palju seeni ei ole, aga sellel aastal on olnud kogu suve esimene pool väga seenerikas," ütles Tedersoo.

Veiko Kastanje peab erakordseks just seda, et metsast leiab just sügisseeni. "Erakordne on vahest ehk see, et natukene rohkem on selliseid veidikene ootamatuid sügisese ja hilissügisese aspekti seeni, mida tavaliselt juuli esimeses pooles ei kohta, näiteks männi-kivipuravikku," lausus Kastanje.

Tedersoo tõi välja, et enamasti on Lõuna-Eesti seened varasemad. Kastanje sõnul sõltuvad seenepiirkonnad suuresti niiskusest. Eelnevatel aastatel on Lõuna- ja Lääne-Eesti metsades sadanud kohati rohkem vihma kui Põhja-Eestis ning sellest on tulnud ka piirkondade vahe olulisemalt sisse.

"Aga praegu ütleks, et vihma sajab täiesti piisavalt ka Põhja-Eestis ja isegi saartel. Lõuna-Eestis sajab isegi natuke rohkem kui vaja," ütles Kastanje.

Tedersoo tõi välja, et viimase aja vihmahood võivad sügisel probleeme tekitada.

"Kindlasti võib mõjutada, eriti ma usun sellistes piirkondades, kus muidu on väga märjad metsad. Kui seal on vee all ja puud ei saa hästi kasvada ja mullas ei ole piisavalt hapnikku, siis seal ei pruugi sügisel palju seeni tulla," sõnas Tedersoo.

"Ma arvan, et see neid seeni ei mõjuta, mis veel viljuma pole hakanud, aga tõenäoliselt kukeseeni ei pruugi hiljem sügisel nii palju olla. Aga selle kohta väga kindlat teadmist siiani ei ole, sest nagu öeldud, selle aasta varajane massiline viljumine on küllaltki erakordne," ütles Tedersoo veel.