Päästeameti kriisivalmiduse nõunik Tambet Vodi rääkis, et kuna ülesanne on uus, siis kõigil omavalitsustel õigeks ajaks oma analüüse esitada ei õnnestunud. Praeguseks on riskianalüüsid esitanud 79 omavalitsusest 50.

"Peamine osa, millele riskianalüüs kindlasti keskendub, on kohaliku omavalitsuse elutähtsad teenused, milleks on kaugküte, vesi ja kanalisatsioon ning kohalike teede sõidetavus," selgitas Vodi.

Peale selle, et riskianalüüsi koostamine oli uudne kohalikele omavalitsustele, oli uues ehk nõustaja rollis ka päästeamet, märkis Vodi. Seejuures koostati analüüse ka veel uuel platvormil SITIKAS RISK.

Vodi sõnul läks analüüsi koostamine kergemalt neil omavalitsustel, kes on ka varem sarnaseid riskianalüüse teinud, näiteks Tallinnal.

Võru abilinnapea Raul Tohv märkis, et kriisiennetusi korraldavate dokumentide täitmine on keeruline ja aeganõudev protsess. Ta sõnas veel, et see, miks riskianalüüsi täita on vaja, on pannud teisi kohalikke omavalitsusi kahe käega peast kinni hoidma.

"Kui meile siin eelmise aasta lõpus juba hakati tutvustama, et peate seal täitma neid asju ja kui me saime ligipääsukoodid, siis esimene asi, kui me nägime seda platvormi, neid küsimusi ja teemasid, siis meie jaoks oli see kriisiolukord. Tõeline. Sest me ei saanud üldse aru, mis me tegema peame või mis seal siis vaja on teha," rääkis Võru abilinnapea.

Tohv ütles, et Võrus kaaluti riskianalüüsi koostamiseks isegi teenuse sisseostmist. Lõpuks tehti analüüs ikkagi omal jõul ära ning koostati ka üks riskistsenaarium pikaajalise elektrikatkestuse kohta. Ta lisas, et pikaajaline elektrikatkestus valiti seetõttu, et Võru on selle juba varem läbi teinud.

Peamiste riskianalüüsist välja joonistunud murekohtadena tõi Tohv esile generaatoritele kütuse leidmise, kortermajade soojasõlmed ja kerksuskeskused.

Jõgeva valla abivallavanem Sulev Schasmin sõnas, et kuna vald on juba varem riskianalüüsi koostanud, ei selgunud seekordsest analüüsist midagi uut.

"Aga kuhu me jõudsime, on ikkagi see sama lihtne asi, mis on ma arvan kogu Eesti jaoks kõige olulisem ja lihtsam risk, on elektrikatkestus ja sellisel juhul meie kortermajade külma jäämine."

Schasmin märkis, et lahendus on lihtne: vaja on varugeneraatoreid. Ta ütles, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on selleks meetmed olemas, kuid neid on siiski veel vähe. Ta lausus, et Jõgeval on varugeneraatoritega varustatud kortermaju kümne protsendi ringis ning kui jätkata varasemal moel nende osakaalu suurendamist, jõutakse saja protsendini alles 20–30 aasta pärast.

Kohalike omavalitsuste riskianalüüsid on aluseks riikliku riskianalüüsi koostamisel.