Mõne aasta eest, kui võõrtigude pealetung Harjumaal algas, panid mitmed omavalitsused nende kogumiseks välja spetsiaalsed konteinerid ning teod hävitati väikeloomade krematooriumis. Seda aega meenutavad krematooriumi töötajad siiani suure ebameeldivusega.

Pikalt tühjendamist oodanud konteinerite sisu oli roiskuma läinud ning seal olnud klaas- ja plekkpurgid lõhkusid krematooriumi ahju, nii et selle põhja tuli korduvalt uuesti valada. Seetõttu väikeloomade krematoorium enam Hispaania teetigusid vastu ei võta.

Aga mida nendega ikkagi teha, kui ühe päevaga kokku kogutud nälkjad saab mõõta liitritega. Seni on ametlik soovitus olnud  surmatud isendid matta labidasügavuselt maha või komposteerida, aga sotsiaalmeedias kurdavad inimesed, et tigusid on tänavu nii palju, et piltlikult öeldes tuleks nende maha matmiseks kogu aed üles kaevata.

Prügifirmade kinnitusel tuleks tapetud lusitaanid panna biojäätmete konteinerisse, mis peaks iga majapidamisel tänapäeval olema. "See on ka jäätmekäitlusprotsessi kohaselt on kõige kasulikum, keskkonnasõbralikum viis, sest see on sisuliselt ringmajandus. Nendest tigudest midagi kasulikku ikka saab, kas see on siis biogaas, kui see läheb biogaasitehasesse nagu valdav osa biojäätmetest Harjumaal, või siis mingi osa läheb ka teistele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad kompostimisega. Kompost on ka midagi head," ütles Eesti Keskkonnateenuste nõukogu liige Oksana Romanova.

Tigude äraviskamisel biojäätmete konteinerisse kehtib sama põhimõte, mis kõigi muude biojäätmete puhul.

"Ei sobi klaas, eriti klaaspurk, mis on metallkaanega, ei ole üldse soovitatud mõni plastikust anum. Kui vähegi võimalik, siis kallake need surnud kehad sinna biolagunevate konteinerisse kas või lahtiselt, sellest ei tule mingit probleemi jäätmekäitlejale. Kui ei ole võimalus neid lahtiselt sinna kallata, siis sobib kilekotis ka," lausus Romanova.

Keskkonnainvesteeringute keskus jagab omavalitsustele kolmandat aastat toetusi Hispaania teo kokku kogumiseks ja hävitamiseks, kuid omavalitsuste huvi on seni olnud tagasihoidlik.

"Spetsiaalsetesse konteineritesse on pandud olmeprügi ja see on probleemiks olnud, miks osa omavalitsusi ei ole neid spetskonteinereid tahtnud laiali jagada või paigaldada. Aga selle vastu omavalitsused on üritanud abinõu leida, on plommitud neid konteinereid, et sinna ei saa muud midagi panna, kui ainult kokku kogutud nälkjaid," ütles keskkonnainvesteeringute keskuse elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Reeli Jakobi.

Kolme aasta jooksul on toetust küsitud viis  korda ja tänavu esitas ainsana taotluse Viljandi linn.