Sel aastal on päästeamet likvideerinud veidi üle tuhande ohtliku puu, mida on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Näiteks Tartumaal kutsuti mullu esimese kuue kuuga päästeametit puid eemaldama 155 korda, aga selle aasta esimeses pooles oli sada väljakutset rohkem.

"Kui me vaatame üle-Eestilist pilti, siis on nii üle Eesti kui ka Tartumaal sündmuste arv oluliselt suurenenud," ütles päästeameti vastutav ametnik Tarmo Voltein.

Tema sõnul oli päästeametil juuli kahel esimesel nädalal vaja likvideerida pea kolm korda rohkem ohtlikke puid kui eelmise aasta juulis. Tihti reageerivad tormiga kukkunud puude peale vabatahtlikud komandod. Kohale jõudmiseks läheb päästjatel keskmiselt umbes 13 minutit.

Kui muidu peab puu eemaldamiseks olema raieluba, siis ohutuse tagamiseks võib ka inimene ise erandkorras puid maha võtta, ütles Tartu linna haljastus- ja puhastusteenistus arborist Kaire Zimmer.

"Kui puu on tormis murdunud ja see soovitakse ära koristada, siis oleks hea, kui sellest antakse linnale teada, et linnaarboristidele saadetakse foto sellest murdunud puust, et me saaksime ära fikseerida, et see puu oli avariiline ja võis maha võtta ilma raieloata," selgitas Zimmer.

Inimestele või varale ohtlikke puid eemaldab reeglina päästeamet. Teele langenud puudega nad tavaliselt ei tegele, ütles Zimmer.

"Näiteks linna infotelefonile tuleb teade, et puu on langenud teele, siis linn kiirelt saadab näiteks teehooldaja, kes vabastab tee ja koristab ära puu," märkis ta.

Voltein julgustas inimesi päästeametisse pöörduma, kui nad märkavad ohtlikku puud: "Meie reageerime siis kui on oht varale või inimelule või üldse elule – ega ei pea ainult inimene olema, võib ka loom olla või kui on oht, et sealt tekib järgmine sündmus. Siis on kindlasti mõistlik helistada 112."

Selle suve tormid on võrreldes eelmise aastaga tugevamad. Sünoptik Taimi Paljak ütles, et eelmisel aastal oli vähe sademeid ning kuiv õhk. Tänavu on normist rohkem sademeid ja ka ilmad on jahedamad. See kõik mõjutab puude langemist.

"Märg maapind kindlasti ei pea nii hästi ja tugevalt puude juuri kinni, mis tugeva tuulega murduvad. Ja tuuleandmed tegelikult olid samuti sellel aastal suuremad, tuul oli tugevam. Sellel aastal oli 3.-4. juuli torm erakordselt tugev. Ja teiseks äikesepilvede alused puhangud – kui on väga ägedad äikesed, siis nende äikesepilvede all on sellised tugevad, 25 - 26 meetrit sekundis tõusvad tuuleiilid," rääkis Paljak.