"Suuremad nõuded lähevad seaduseelnõudena riigikokku, see juhtub sügisel, aga on ka nõudeid, mida valitsus ise saab kaotada oma määrustega. Kokku ettevõtjate nõukojale on tehtud 584 ettepanekut, millest 105 tänaseks on valitsuse poolt heaks kiidetud. Osa on riigikogu menetluses. Päriselt ellu viidud asju ettevõtjate nõukoja poole pealt on tänaseks 14," rääkis riigisekretär Keit Kasemets.

Kasemets ei nõustu kriitikaga, et ettevõtjate nõukoja ettepanekute ellu viimine kulgeb liiga aeglaselt.

"Ma arvan, see rakendamisprotsess on täna päris hea tempoga ja tõhus. Seda kindlasti ei tohiks teha, et vahele jätta tavapärased otsustusprotsessid. Loomulikult on vajalik kõikide ettepanekute puhul selline menetlusprotsess nagu see Eestis on ette nähtud," sõnas Kasemets.

Protsess peaks kiirenema sügisel, kui riigikogu taas tööle koguneb, sest osa ettepanekuid eeldavad seadusemuudatusi.

Ettevõtjate nõukoja liige Hando Sutter ei näe samuti kriitikaks põhjust. "Mina hetkel ei oleks küll veel väga kriitiline, sest kuna suvi tuli vahele ja paljud muudatuste tegelikud ellu viimised sõltuvad riigikogust. Ma usun, et kui nüüd riigikogu uuesti tööd alustab, siis see arv päris kiiresti suureneb," rääkis Sutter.

Opositsiooni kuuluv riigikogu liige Andrei Korobeinik (KE) ütleb, et idee ettevõtjatelt bürokraatia vähendamiseks nõu küsida on iseenesest mõistlik, aga ta näeb ka varjukülge.

"Probleem on selles, et Reformierakond ja peaminister ise kavatsevad ellu viia ainult neid ettepanekuid, mis sobivad Reformierakonna poliitikaga, ehk sisuliselt mitte midagi. Asi on selles, et need ülejäänud ettepanekud on juba sisulised. Tehtud on kosmeetilisi muudatusi, mõned limiidid on tõstetud jne. Auditeerimise kohustus on pandud suurematele firmadele energiasektoris jne. See kõik on mõistlik, aga see pole see, mis paneb Eesti majanduse kasvama," lausus Korobeinik.