Peakorraldaja Tiit Pruuli sõnul on relsirallil kolm eesmärki: et raudteerahvas saaks koos sportlikult aega veeta, arutada oma tööasju, ja mis kõige peamine, tuletada kõigile meelde raudteeohutuse järgimise tähtsust.

"Võta klapid peast ära, kui sa raudtee ülesõidule lähened, ära vaata telefoni, kui sa rongile lähened. Rong on ohtlik liiklusvahend," ütles AS Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli.

Kui raudteeohutuse tagamisele kaasaaitamine on Relsirallil osaleva Tamo Vahemetsa põhitöö, siis tema kolleeg politsei- ja piirivalveametist Marju Kärner teeb seda vabatahtlikuna. Tamo on relsirallil 14., Marju aga poole vähem kordi, kuid ta teab, kui tähtis võistkonna tööjaotus.

"Ta käib niimoodi ringiratast, et kaks ja kaks nii-öelda pumpavad ja vastastikku kaks tükki siis puhkavad. Ja iga mingi intervalli järel siis vahetame," ütles Marju Kärner.

MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa kinnitusel on mullusega võrreldes raudteel juhtunud intsidentide arv pisut vähenenud.

"Ja kui me vaatame, mis meie peavalu on, siis tegelikult meil on ikkagi jalgratturid, kõrvaklapiga liiklejad, tõukerattad on viimasel ajal hakanud peavalu tegema, et ei tulda rattalt maha. Ma vaatasin statistika just üle, et üle 40 erineva juhtumi on sellel aastal "napikad". Et vedurijuhid kindlasti on oma šoki kätte saanud sellest, inimene on ka oma šoki kätte saanud, aga midagi pole juhtunud," lausus Vahemets.

Relsiralli peatustes tuli võistlejail täita ülesandeid, mille sisu ja olemus selgus kohapeal. Näiteks Võhmas võeti mõõtu käsidresiinide sprindis. Olgu täpsustuseks siiski öeldud, et käsidresiine Eesti raudteel töötegemiseks enam ei kasutata.

"Dresiin on, käsidresiin eriti, on loomulikult ajalooline liikumisvahed. Aga ta on omamoodi armas ja toob meile lähemale seda raudtee romantikat, mis on ju ka vaieldamatult olemas," ütles Tiit Pruuli.