"Soovi korral võime droonid siiski põhimõtteliselt üsna ruttu kasutusele võtta. Ent see tuleb ära otsustada ja droonid tuleb ära osta," rääkis praegu kaitsetööstusettevõttes Frankenburg Technologies strateegilise nõustajana töötav Herem Postimehele antud pikemas usutluses.

Ta lisas, et väljaõppesse on vaja lisada droonid ja see, kuidas võidelda nende vastu ja nende abil ning milline peab olema side.

"Peamine on lahingute pidamine 50–100 või rohkemagi kilomeetri kauguselt," sõnas Herem, kes oli 5. detsembrist 2018 kuni 28. juunini 2024 Eesti kaitseväe juhataja.

Teisipäeval Vikerraadio hommikuprogrammis Ukraina sõja kulgu kommenteerinud erusõjaväelane major Rene Toomse ütles, et Heremi ettepanek kiiremas korras droone osta on väga hea, sest droonid on tulnud selleks, et jääda.

"Professionaalse sõjaväelase vaim võib sellele vastu võidelda. Kui midagi uut tuleb lahinguväljale, et küll see on mingi virvendus ja läheb mööda ning klassikaline võitlus jääb. Ei jää enam. Mul on hea meel, et kindral Herem on nüüd ka jõudnud selle arusaamiseni. Oleks võinud jõuda varem. Natuke oleme maha jäänud," tunnistas Toomse.

Samas lisas Toomse, et sõda on mitmekihiline ja ainult droonidest eduks ei piisa.

"Sul on ka jalaväelasi vaja. Ainult ühe kategooriaga edu ei saavuta. Sõjakunst seisneb erinevate võimaluste kombineerimisel nii, et sa vastast alati üllatad ja üle mängid. Mida rohkem sul on tööriistu, seda rohkem ja paremini saad sa erinevaid asju teha," sõnas Toomse.

Toomse rääkis ka, et Ukraina ja Venemaa on droonivõimekuselt kogu muust maailmast kaugel ees.