"See, et ajatolla ja mitmed kõrged juhid suudeti esimestel päevadel väga hästi tuvastada ja elimineerida, oli hea luuretöö tulemus, aga ma olen skeptiline, kas sellest piisab. Sest nendes kultuuriruumides ei kuku süsteem, eriti teoloogilistes süsteemides, ei kuku süsteem tingimata kokku juhte maha võttes – alati tulevad uued tasemele," rääkis Toomse, kes on kaitsnud doktorikraadi Eesti kaitse teemadel ja on praegu Kaitseliidu Keila malevkonna liige.

"Nagu teada, on seal ju järjestused määratud nagu igas korralikus organisatsioonis peab olema. Ajatolla ja teiste kõrgete juhtide, ka sõjaväejuhtide tapmine iseenesest ei nõrgesta või nõrgestab hästi ajutiselt kogu seda süsteemi seal," lisas ta esmaspäeval ERR-iga rääkides.

"Ehk siis mingit käppade püstitõstmist suure tõenäosusega ei tule, vaid me näeme, et tõenäoliselt just vasturünnakud ümberkaudsetesse riikidesse, kus on Ühendriikide ja ka brittide baasid, pigem intensiivistuvad," tõdes Toomse.

"Loota, et esimeste löökidega hävitati suur osa iraanlaste rakettide ja droonide varudest, on natuke naiivne. Nad on sellega arvestanud, et löögid tulevad, kindlasti on näinud läbi stsenaariumi, et õhutõrjet segatakse, rikutakse ja ma arvan küll, et see neile suurt draama ei ole ja neil on neid varusid palju," rääkis ta. "Täna, kui vastastikune pommitamine käib, siis tulebki küsimus, et kellel jagub kauemaks, kes teeb rohkem teisele haiget – seal läheb selliseks rakettide ja droonidega kurnamissõjaks," leidis Toomse.

Iraani sõjaline võimsus pole kadunud

Toomse ütles, et suhtub kahtlusega USA presidendi Donald Trumpi väidetesse Iraani kaugele arenenud tuumaprogrammi kohta: "Ma olen natuke skeptiline selle Iraani tuumarelvavõimekuse suhtes. Loomulikult nad püüavad, aga see võis olla veel iseenesest päris kaugel."

Samuti oli ta skeptiline USA ja Iisraeli suutlikusse hävitada Iraani ballistiliste rakettide ja droonide võime.

"Ma ei imestaks, kui heal juhul võib-olla kümme protsenti on pihta saanud. Maa on väga suur, nad on ehitanud hästi palju oma taristut maa alla ja igale poole peidetult. Varusid on tegelikult väga palju, mingeid suuri ladusid ei ole veel nagu kuulda olnud, et oleks kuskil pihta saanud. Ja [neil] ei olegi suuri ladusid, nad hajutavad ära kõik, see on loogiline. Neid on veel lasta küll ja küll veel, see niipea ei lõppe," rääkis erumajor.

"Õhurünnakutega ei ole veel ühtegi sõda võidetud. Et neid sõjaliselt alistada peaks tulema maavägede operatsioon," tõdes Toomse. "Ma usun, et ka pragmaatikud saavad aru, et see ei ole realistlik – kui sa tahad täna täielikult võita sõda Iraanis, siis sa pead tegelikult selle nii maatasa pommitama ja kogu selle maa ära asfalteerima, et sul kedagi ega midagi seal järgi ei ole."

Iraani režiim ei alistu

Tema sõnul ei ole Iraani olukord võrreldav Teise maailmasõja aegse Jaapaniga, kus USA tuumarünnakute järel keiser alistus: "See ei mõju neile niimoodi, isegi kui tuumarelvaga lajatada, see ei sunni neid käppasid püsti lööma – see on liiga ideoloogiline, see verivaen ja võitlus juba usulisel põhjusel."

Rääkides soovist saavutada Iraanis režiimivahetus, viitas Toomse ütlusele, et me õpime ajaloost ainult ühte ja seda, et me mitte midagi ei õpi.

"Sama asja sai proovitud Iraagis, sai proovitud Afganistanis, sai proovitud Süürias. Selleks, et sa saaksid režiimi vahetada, peab sul olema tugev ühtne opositsioon, kes on valmis [võimu] üle võtma ja kontrolliga sisuliselt kohe jätkama," rääkis ta. "Iraanis täna ei ole ühtset opositsiooni. Vastupidi, on väga killustunud."

Toomse viitas ka endise valitseja pojale, eksiilis tegutsevale kroonprints Reza Pahlavile, keda on nähtud võimaliku uue riigijuhina: "Aga samas uuringute järgi ta ei ole kõigi jaoks kõige eelistatum, rahva poolehoid tema suhtes on ikkagi väga lõhenenud. Ja pealegi juhil, kes on eksiilis, on väga raske kohapeal juhtida mingisugust suuremat ülestõusu. Ehk siis seal ei ole täna sellist ühtset jõudu, kes kohapeal suudaks tegelikult režiimivahetust läbi viia."

Ekspert tõdes ka, et Iraani revolutsiooniline kaardivägi on väga tugev ning lisaks sellele kaitseb praegust võimu ka meie Kaitseliidule analoogne sõjaline jõud, mis samuti on väga suur ja tugev. "Need on täiesti olemas ja töös ja hajutatud," kinnitas ta.

Toomse meenutas ka seda, et kui USA ja Iisraeli raketirünnakutes saavad kannatada tsiviilelanikud, siis võib elanikkond, mis praegu küll 70-80 protsendi ulatuses ei toeta režiimi, ikkagi koonduda oma riigi juhtkonna taha ühise välisvaenlase vastu.

"Eks on ka selline ütlus, et iga mees peab sõdima ise oma sõda. Ükskõik mis vastasseis ei oleks ka valitseva eliidiga, siis see (väline sekkumine - toim.) on pigem ühendav, mitte ei anna seda tõuget. Jah, kindlasti mingitel gruppidel, aga kas see kriitiline mass saavutatakse, see on minu meelest väga vähetõenäoline," kommenteeris ta.

Veel ühe argumendina tõi ta välja islamiusu, mis samuti ühendab rahvast USA ja Iisraeli vastu. Toomse hinnangul ei pruugi vallanduda ka šiiitide, kes on Iraanis valitsev islami usuvool ja ümberkaudsetes araabiamaades valitsevate sunnitide vastasseisu: "Ma ei usu elu sees, et keegi neist oleks valmis enda sõjaväge kasutama Iraani vastu," ütles ta Araabia Ühendemiraatidele ja teistele piirkonnas paiknevatele USA liitlastele viidates.

"Nad on küll vaenulikud omavahel usuliste vaadete tõttu, aga nad on ikkagi moslemi kogukond kogu ülejäänud maailma vastu. Et siis pigem see võib ühendada sunniite ja šiiite mingis raamis," rääkis ta.

Kaua sõda kestab?

Küsimusele, kui kauaks praegune lahingutegevus kestma jääb, vastas Toomse: "See jätkub sisuliselt nii kaua, kuni Ameerika president ütleb, et nüüd talle aitab, et tegime mingi kahju ära ja aitab. Aga lõpplahendust selle konfliktiga seal praegu ei tule."

Küll aga võib praeguse konfliktiga kaasneda vägivald mujal maailmas, rõhutas ta.

"Kõrvalmõjud on sellised:  täna näeme, et Hezbollah aktiveerus Liibanonis, hakkas Iisraeli ründama. Iraan on selleks pikalt valmistunud ja seal võib mingeid ootamatusi tulla veel, üks on Hezbollah, aga ka teised võimalikud grupeeringud-liikumised mis teda on toetanud. Ehk siis klassikaliselt islamivõitlejate teooriate kohaselt nad alustavad võitlust ka sellistes domeenides nagu Ühendriikides endas, ehk siis terrorismiaktid – need tõenäoliselt tõusevad nii lähiriikides kui miks mitte Euroopas, see risk kindlasti tõuseb nüüd. Nad on teistmoodi kui meie, kogu see islamirahvas, kui nii võib öelda – et meie omasid rünnatakse, siis on püha sõda. Midagi ei ole piiratud," arutles Toomse.

"See on julmalt öeldud, aga piiratud sõjaga nagu täna, et me lihtsalt teeme siin õhurünnakuid ja pommitame ja tulistame midagi, neid eesmärke tegelikult ei saavuta. Jah, lühiajaliselt võib jääda mulje, et väheneb see mõju, loomulikult midagi väheneb, majandus kõik läheb halvemaks, aga see võib viia lõpuks sarnase kaoseni nagu meil oli Süüria, Liibüa – et meil lihtsalt kari sõjapealikke jookseb gruppidena ringi, kuni nad jälle ennast kokku võtavad. Need on sajanditevanused traditsioonid ja kultuurid, mida sa ühe sõjakäiguga lihtsalt ei keera ümber, ei muuda oma tahtmise järgi. See on hoopis teine kultuur, hoopis teine mõtlemine" tõdes erumajor.