Käimasoleva sõjaväereformiga on tõenäoliselt kavas moodustada ligikaudu 190 mehitamata süsteemide pataljoni. Neist enamik luuakse maaväes, õhudessantvägedes ja merejalaväes, seisab teisipäeval avaldatud VLA iga-aastases ülevaates. 

Konflikti korral Venemaaga peavad liitlased olema valmis võitlema vastasega, kes kasutab mehitamata süsteeme massiliselt nii maal, õhus kui ka merel, mistõttu on NATO jaoks kriitilise tähtsusega läbimurde saavutamine droonide tõrjumise võime arendamisel, et muuta tänased lihtsad masstootmisel põhinevad Vene droonid ebaefektiivseks, rõhutab välisluureamet. 

Viidates Eesti kaitsmisele, toob VLA esile, et võimaliku konflikti korral peab riik olema valmis võitlema vastasega, kes kasutab massiliselt strateegilise, operatiiv- ning taktikalise tasandi mehitamata süsteeme nii maal, õhus kui ka merel ning seda üheaegselt kogu Eesti territooriumi ulatuses.

VLA kirjelduse kohaselt loob Venemaa oma mereväe kõikidesse laevastikesse ründeotstarbeliste mehitamata meresõidukite üksused. Balti laevastikus on moodustatud mehitamata mereründesõidukite polk ja Leningradi sõjaväeringkonna otsealluvuses mehitamata õhusõidukite polk. Praegu toimub nende üksuste komplekteerimine, relvastamine ja varustamine. Tõenäoliselt moodustatakse Balti laevastikus lähiaastatel veel mehitamata õhusõidukite polk ning 6. üldvägede armee diviisides mehitamata õhusõidukite pataljonid. 

"Kõik need üksused täiendavad olemasolevaid Venemaa sõjalisi võimeid – luure-, mereründe-, kaudtule- ja täppislöögivõime – Eesti vahetus läheduses," tõdes välisluureamet. 

Amet märkis, et Venemaa relvajõudude drooniüksuste moodustamise tempo määravad Ukraina sõja kestus ja tulemus, kuid samas on mehitamata süsteemid väga tõenäoliselt üks Venemaa relvastusprogrammi prioriteet. 

VLA hinnangul on Venemaa sõjatööstuskompleks ja tsiviilsektor tõenäoliselt suutelised tarnima relvajõududele piisavas koguses mehitamata süsteeme uute üksuste varustamiseks. Samuti toob amet välja, et Vene valitsuse käivitatud avaliku ja erasektori droonide arendamise koostööprojektiga plaanitakse 2030. aastaks kaasata sellesse valdkonda miljon spetsialisti ning tagada 75 protsendi Venemaa koolide õppekavas mehitamata õhusõidukite teemaline kursus.