Endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ärgitas teisipäeval Postimehele antud intervjuus Eesti riiki kaitsevaldkonnas droone kiiresti kasutusele võtma –see olevat tema hinnangul vaid soovi küsimus.

Ta lisas, et väljaõppesse on vaja lisada droonid ja see, kuidas võidelda nende vastu ja nende abil ning milline peab olema side.

Eesti droonivõimet ja Heremi tõstatatud murekohti kommenteerisid kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).

Tõrjevahenditest on RKIK juba hankinud teatud koguse elektroonilise sõjapidamise vahendeid ehk n-ö droonipüsse. "Droonidest ostame pidevalt väiksemaid droone, aga suuremad süsteemid hakkavad saabuma järgmisel ja ülejärgmisel aastal," selgitas RKIK-i pressiesindaja Krismar Rosin.

Samuti hangib riik droonide tõrjumiseks ka suuremas koguses pumppüsse.

Suuremad hanked ootavad alles ees 2026. ja 2027. aastal ja nendeks on: madalate kõrguste seirevõime droonide paremaks avastamiseks, elektroonilise sõjapidamise vahendid nende häirimiseks ja alla toomiseks ning relvasüsteemid nende alla laskmiseks, selgitas Rosin.

RKIK-i esindaja märkis, et kindlasti aitab Eesti drooniõppe väljaõpet parandada selle aasta kevadel avatud Nurmsi drooni väljaõppekeskus, millest saab valdkonna tehnilise arengu keskpunkt. 

"Keskus toetab Kaitseliidu, kaitseväe ja liitlasüksuste väljaõpet ja võimaldab meie riigikaitsesse integreerida õpituvastusi nii Ukrainast kui ka NATO liitlastelt ja samas pakkuda head taristut meie partneritele kaitseväest ja kaitsetööstusliidust," sõnas Rosin.

Kaitsevägi: rõhuasetus on süsteemsel integreerimisel

Pikemas kirjalikus vastuses kirjeldas Eesti droonivõimet kaitseväe mehitamata süsteemide valdkonna juht Arbo Probal.

Ta märkis, et Eesti kaitsevägi liigub selgelt droonivõime laiendamise suunas, kuid rõhuasetus on süsteemsel integreerimisel, mitte pelgalt uute seadmete kiirel hankimisel.

"Uute droonide soetamine ei toimu kampaania korras, vaid läbimõeldud ja koordineeritud arendusplaanide kaudu, mille eesmärk on katta võime kõigil tasanditel – luurest ründe- ja vastumeetmeteni," selgitas Probal.

Tema sõnul ei ole praegu kavas luua eraldi mehitamata süsteemide väge.

"Kaitseväe eesmärk on integreerida mehitamata õhusüsteemid – ning tulevikus ka muud tüüpi mehitamata süsteemid – lahingüksustesse nende orgaaniliste elementidena, et need täidaksid oma funktsiooni osana olemasolevast üksuste ülesehitusest," sõnas Probal.

Ta lisas, et droonivõime arendamine ja uute süsteemide soetamine toimub laiemas kaitseplaneerimise raamistikus ning vajaduste hindamisel arvestatakse nii tehnoloogia arengut kui ka rahvusvahelisi kogemusi, eriti Ukraina sõjast saadud õppetunde.

Drooniõpe kaitseväes suureneb

Drooniõpe on muutunud Eesti kaitseväes oluliseks fookusvaldkonnaks ning selle osakaal ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppes kasvab veelgi lähiaastatel, kinnitas Probal.

2024. aasta lõpust saavad kõik kaitseväelased läbida mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi baaskoolituse ning kaitseväe akadeemia on integreerinud mehitamata õhusõidukite teemad oma õppekavadesse.

Lisaks droonide käsitlemisele pöörab kaitsevägi tähelepanu ka elektroonilisele sõjapidamisele – arendatakse võimet segada vastase signaale, häirida sidekanaleid ning neutraliseerida navigatsioonisüsteeme.

Samuti töötatakse välja autonoomseid häire- ja vastumeetmeid, mis suudavad neutraliseerida vastase mehitamata õhusüsteeme nii lahinguväljal kui ka kriitilise taristu ümbruses, selgitas Probal.

Eesti võtab Ukraina õppetunde tõsiselt

Probal märkis, et Ukraina sõda on selgelt tõestanud, et mehitamata õhuvahendid on taskukohane ja tõhus relvasüsteem, mis võimaldab hävitada soomustehnikat, häirida vastase logistikat ning tõsta olukorrateadlikkust. "Eesti on neid õppetunde tõsiselt võtnud ning arendab järjekindlalt oma droonivõimekust – nii luure-, ründe- kui ka vastutegevuse vallas," sõnas ta.

"Kaitseväes kasutatakse erinevates üksustes mehitamata õhusüsteeme operatiivse info kogumiseks ja jagamiseks. Reaalajas edastatav videopilt aitab juhtidel langetada kiireid ja informeeritud otsuseid ning võimaldab jälgida sihtmärke, mida tavalistes tingimustes ohutult jälgida ei saaks," kirjutas Probal.

Luurevõimet toetavad näiteks fikseeritud tiivaga droonid, mis suudavad püsida õhus üle tunni ning edastada visuaalset infot pataljoni tasandil. Veelgi suuremad ja võimekamad platvormid on kasutusel brigaadides, pakkudes juhtimistasanditele mitmetunnist luuretuge ja ülevaadet laiema tegevusala kohta.

Järgnevatel aastatel on plaanis uuendada brigaadide platvorme ning luua ka diviisitasandi mehitamata luuresüsteem, mis mitmekesistab ja tihendab oluliselt kogu kaitseväe luurekihti, selgitas Probal.

Ta märkis, et lisaks luurevõimele on Eestis juba olemas ka kineetilised vahendid ning ka üksused, kelle ülesanne on seda relvastust kasutada.

"Fookuses on nende süsteemide praktiline rakendamine erinevatel tasanditel ning sobitamine üldise taktika ja juhtimismudeli osaks. Olemasolevale võimele lisaks on kavas täiendavad hanked, et tugevdada üksuste ründevõimet, sealhulgas lühikese tegevusulatusega FPV-tüüpi ründerelvade osas (nt modifitseeritud võistlusdroonid, mida kasutatakse sihtmärgi hävitamiseks vahetult lahinguväljal)," kirjutas Probal.

"Turul pakutavate lahenduste ja tehnoloogiliste uuenduste kaardistamine käib pidevalt, et võimaldada kiiret reageerimist muutuvale ohupildile ja tehnoloogilistele arengutele. Ukraina kogemus näitab, kui kiiresti võib tekkida taktikaline eelis – või selle kaotus – just droonitehnoloogia vallas. Eesti kasutab neid teadmisi, kohandab neid oma keskkonda ja seob olemasolevate kaitseplaanidega," lisas ta.

Kaitsevägi tunnistab, et mõningaid otsuseid oleks võimalik teha kiiremini

Oluline on mõista, et droonisõda ei arene planeeringutes või laborites, vaid reaalsel lahinguväljal, kus iga päev katsetatakse uusi lahendusi, rõhutas Probal. "Edukad tehnoloogiad tekivad seal, kus vajadus, loovus ja ressurss kohtuvad. Riigid, kes on sõjas, loovadki hetkel uusi tehnoloogilisi norme – ja teised riigid, sealhulgas Eesti, on hetkel paratamatult jälgijad ja kohanejad, kelle roll on õppida kiiresti ja rakendada tõhusaid lahendusi võimalikult operatiivselt."

Ta tõdes, et mõningaid otsuseid oleks võimalik teha kiiremini ja otsustavamalt. "See on õiglane kriitika. Kaitsevägi ja kogu kaitsevaldkond liiguvad teadlikult selles suunas – me parendame protsesse, lühendame otsustusahelaid ja viime tehnoloogilise uuenduse võimalikult kiiresti väljaõppesse ja kasutusse. See on meie teadlik valik ja strateegiline siht," sõnas Probal.

Tema sõnul ei saa öelda, et Eesti oleks droonivõimes passiivne või lootusetult maha jäänud.

"Meil on olemas arvestatav luure- ja ründevõime, olemasolevad üksused ja relvasüsteemid, ning kavandatud on nende laiendamine ja pidev ajakohastamine. Meie eesmärk ei ole lihtsalt teiste jäljendamine, vaid targalt ja süsteemselt kohanemine, et tagada riigikaitse valmisolek ka kõige kiiremini muutuvas tehnoloogilises keskkonnas," lausus ta.

ERR uuris, kuidas on lood suutlikkusega teiste riikide droone alla tuua.

Probal vastas, et kaitsevägi tegeleb järjekindlalt vaenlase mehitamata õhuvahendite tuvastamise ja neutraliseerimise võime arendamisega.

"Droonide tõrje ei piirdu pelgalt nende füüsilise allatulistamisega – tänapäevane vastutegevus põhineb eeskätt elektroonilisel sõjapidamisel, mille abil on võimalik segada vastase droonide side- ja juhtimissüsteeme, häirida nende navigatsiooni ning katkestada ühendus juhtimispunktiga," märkis ta.

Ta lisas, et töös on mitmekihiline lähenemine, mille eesmärk on varajane tuvastus ja kiire reageerimine – olgu see siis sidehäire, visuaalne märgatud-tuvastatud-reaktsioon või tulevikus ka poolautonoomsed süsteemid.

"Just nimelt süsteemne integreerimine olemasolevatesse üksustesse on võtmetähtsusega – droonitõrje ei toimu eraldiseisva elemendina, vaid saab osaks igapäevasest väljaõppest, taktikalisest planeerimisest ja operatiivtegevusest," kirjutas ta.

Probal rõhutas kaitsetööstuse rolli droonivõime arendamisel

"Eestis ei arendata neid võimeid ainult riigi tasandil," sõnas ta. "Oluline roll kuulub kaitsetööstusele, kellega tehakse tihedat koostööd nii tehniliste lahenduste arendamisel kui ka nende katsetamisel ja juurutamisel, et tootearendus oleks võimalikult kasutajakeskne ja vastaks lahinguväljal tegelikult esinevatele vajadustele. Samuti hinnatakse regulaarselt uusi tehnoloogilisi võimalusi, mida pakuvad liitlased või rahvusvahelised tootjad – ja nende sobivust Eesti tingimustesse."

Aeg on droonivõime arendamisel kriitiline tegur.

"Me ei eita, et mõnes valdkonnas on vaja kiiremaid ja otsustavamaid samme. Anname endale aru, et aeg on kriitiline tegur, ning liigume selle nimel, et otsused jõuaksid kiiremini praktilise rakendamiseni – sealhulgas väljaõppesse, relvastusse ja taktikalistesse protseduuridesse," kirjutas Probal.

Heremi sõnul peaksid igal pataljonil olema püüdurdroonide üksused – kaitseväel aga ei ole plaanis neid luua.

"Eesti kaitseväes ei looda püüdurdroonide jaoks eraldi üksusi, sest droonitõrje ei ole eraldiseisev võime, vaid osa igapäevasest ja laiemast kaitsevalmidusest. Püüdurdroonid on üks komponent mitmekihilisest droonitõrjesüsteemist, mille eesmärk on tagada, et igal üksusel oleks vastavalt oma ülesandele ja tasemele olemas vähemalt mingil määral droonide avastamise ja tõrjumise võime," kommenteeris Probal.

Ta lisas, et töös on lahendused, mida saab sobitada erinevatesse üksustesse, olgu need käsijuhtimisega FPV-tüüpi droonid, elektro-optilised tuvastussüsteemid või elektroonilise häire vahendid. "Fookus on mitte ainult tehnilisel platvormil, vaid ka selle kasutusviisil – arendatakse selgeid taktikalisi põhimõtteid, tehnikaid ja protseduure ehk TTP-sid, mis määratlevad, kuidas, kelle juhtimisel ja millistes olukordades püüdurdroone kasutatakse."

"Me teame, et maailmas on juba olemas töötavaid lahendusi, sealhulgas autonoomseid ja poolautonoomseid interceptor-süsteeme. Eesti ei võta neid üle valimatult, vaid proovib leida need, mis on töökindlad, meie vajadustele vastavad ja realistlikult kasutatavad ka meie väljaõppe- ja juhtimisstruktuurides," sõnas ta.

"Kaitsevägi liigub selles vallas süsteemselt: platvormide testimine, protseduuride väljatöötamine, väljaõppe integreerimine ja rahvusvahelise kogemuse rakendamine toimuvad paralleelselt. Püüdurdroonide võimet ei arendata ühe kindla üksuse tarbeks, vaid jagatakse laiali – sinna, kus see on operatiivselt kõige rohkem vajalik," kirjutas Probal.