Mida te arvate sellest suurest välistamisest, mida erakonnad enne kohalikke valimisi on hakanud nüüd tegema? Küll välistab Reformierakond koostöö EKRE ja Keskerakonnaga, siis Keskerakond vastu välistab Reformierakonnaga koostöö valitsuse tasemel enne aastat 2027. On ka Eesti 200 välistanud Keskerakonnaga koostöö. Mis teie positsioon on, kellega teie välistate koostöö?

Mina võin välistamise kohta ainult niipalju öelda, et ma ei välista, et Reformierakond ja Keskerakond siiski kunagi koostööd teevad. Aga tegelikult nendest välistamisest kõige olulisem on see, mis toimub nüüd Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Ja see kõrvalt vaadates panebki kukalt kratsima, et miks Kristen Michal selliseid asju teeb. Ainuke järeldus võiks olla see, et peaminister on paanikas ja ei tee väga ratsionaalseid otsuseid. Sest kõigepealt Reformierakond oli Keskerakonnaga leppinud ju koostöö Tallinnas kokku. Nad mõnes mõttes lasid Keskerakonna Tallinnas üle, kui nad seda kokkulepitud koalitsiooni lõpuks ei moodustanud.

Seejärel kasutas Kristen Michal sõnu, et igavesti välistatakse koostöö Keskerakonnaga ja kui Mihhail Kõlvart kinnitas selle üle, kui Reformierakond niimoodi neile selja pööras, siis see tegelikult tähendab seda, et minu hinnangul Eesti saab umbes poole aasta jooksul omale uue peaministri ja Kristen Michal see peaminister ei ole. Sest Reformierakonna jaoks, pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest ära tulid, oli ainuke võimalus koostöö Keskerakonnaga, et Kristen Michal oma peaministri positsiooni säilitada saaks.

See on täiesti kindel, et selle poole aasta jooksul Eesti 200-st mõned riigikogu liikmed pärast kohalikke valimisi mõnda teise erakonda liiguvad. Parlamenti jääb vähemusvalitsus. Ja ma olen täiesti kindel, et tänases parlamendis ei ole akna all ega opositsioonierakondades mitte ühtegi inimest, kes läheb Kristen Michalit tema umbusalduse ajal toetama. Nii et päris olulised muutused on ees. Seda, mis pärast umbusaldust saab, on keeruline täna veel ennustada. Aga igal juhul Kristen Michal oma nende välistamisotsustega minu hinnangul on otsustanud ka selle, et ta oma peaministriametist ilma jääb.

Reformierakond valib siis uue juhi endale ja seoses sellega saab ka Eesti uue peaministri?

Reformierakond peab valima uue peaministrikandidaadi, jah. Sest umbusaldatud peaminister enam uut valitsust kokku arvatavasti panna ei saa. See, kustkohast Reformierakond need paar puuduolevat häält sellel hetkel saab, eks me seda näeme. Need olukorrad on ju erinevad. Täiesti kindel on see, et kes ei kuulu koalitsiooni parlamendis täna, on valmis Kristen Michalit umbusaldama selle kaose ja hoolimatu suhtumise eest.

Mäng muutub selles loogikas, et kui on vaja uut peaministrit ametisse panna, sest kui seda ei tehta, siis tulevad erakorralised valimised, mida Urmas Reinsalu soovib. Aga parlamendis on neid fraktsioonituid saadikuid päris palju, kes siis võib-olla rohkem parlamenti ei pääse. Nii et see umbusaldamine suure tõenäosusega erakorraliste valimisteni ei vii. Aga ta viib kindlasti selleni, et Kristen Michal enam peaminister ei ole. Ma arvan, et see on täna kõigis erakondades juba suhteliselt kindel teadmine. Võib-olla ainult mitte Reformierakonnas veel, kui nad endale ei julge seda tunnistada.

Kui tõenäoline ikkagi see Eesti 200 erakonna laialijooksmine on? Sellest on räägitud, on spekuleeritud, aga kui kindlaks seda pidada saab?

See ei ole üldse paha pärast. See on suhteliselt pragmaatiline vaade olukorrale, kus kohas Eesti 200 reiting ei võimalda neil uuesti parlamenti pääseda 2027. aasta valimistel. Ja kui keegi Eesti 200 parlamendiliikmetest soovib tõesti uuesti parlamendis olla, saab ta seda teha ainult mõne teise erakonna nimekirjas.

Arvatavasti kohalikel valimistel Eesti 200-l hästi ei lähe. See toob kaasa selle, et inimesed mõtlevad oma tulevikule palju rohkem ja hiljemalt järgmise aasta alguses pannakse siis teistes erakondades juba neid nimekirjade esinumbreid vaikselt paika, mis tähendab, et nad peavad otsuse tegema hiljemalt järgmise aasta alguses.

Aga järgmiste riigikogu valimisteni on aega veel peaaegu kaks aastat, kas nad ei või selle aja jooksul erakonnale uut käiku leida, mis neid ikkagi üle valimiskünnise viiks? See on teoreetiliselt võimalik ju.

Järgmiste riigikogu valimisteni on vähem kui poolteist aastat selle aasta lõpust. See on väga lühikene aeg. Täna kaotavad Reformierakonnaga kõik. Ja kui Eesti 200 Reformierakonnaga koos valitsuses on, siis ühtegi võitu sellest Eesti 200-l pole võimalik saada. Nii et täiesti kindlalt võiks ennustada seda, et Eesti 200-s on mõni väga pragmaatiliselt mõtlev inimene, kes soovib poliitikas veel riigi tasandil jätkata ja ta peab selle otsuse lihtsalt tegema. See ei tähenda seda, et sotsiaaldemokraadid kedagi praegu kuskil kutsumas käivad. Ei. Ma arvan, et need inimesed teevad oma sisemise analüüsi põhjal need otsused ja ühel hetkel ka sammud.

Ma saan aru, et selles olukorras, mida te kirjeldasite, kus Reformierakonnal on vaja valitsuse tasemel tuge pärast kohalikke valimisi, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Reformierakonna kutsel uuesti riigis valitsuskoalitsiooni ei läheks?

Ma küsiks vastu niimoodi, et kas kellelgi on täna usku sellesse, et Reformierakonnas on arusaamine, et Eestis keskklass vaesub, on vaja mitte ainult makse langetada, vaid maksustruktuuri muuta, selle üheks võimaluseks on toiduainete käibemaksu langetamine. Kas kellelgi on usku sellesse, et Reformierakond on nõus tulema kaasa toiduainete käibemaksu langetamisega või astmelise tulumaksu tegemisega?

Te ei läheks siis sinna valitsuskoalitsiooni, kui Reformierakond sellise ettepaneku teile teeks?

Reformierakond ei ole võimeline muutuma nii lühikese aja jooksul. Ma seda ei usu.

Te ei ole siis nõus minema valitsuskoalitsoooni, kui Reformierakond teeks sellise ettepaneku sotsidele?

Ma jätkuvalt ütlen, et ma ei usu seda, et Reformierakond on võimeline poole aasta jooksul muutuma ja sellisel juhul sotsiaaldemokraatidel ei ole kuhugi minna.

Reformierakonnal on oma tegevusega saavutatud tulemus, kus nende võimalused on väga ahtad.

Kellega sotsiaaldemokraadid kohalike valimiste kontekstis siis koostöö välistavad, on see EKRE ja Keskerakond?

Ei, sotsiaaldemokraadid kohalike valimiste kontekstis, kui me räägime üle Eesti erinevatest piirkondadest, väikestest valdadest, siis me ei välista kedagi. Sest mõnes vallas tõesti on ühe, teise ja kolmandaga seda koostööd praegu tehtud ja tuleb arvatavasti edasi teha.

See, kuidas läheb Tallinnas, siis meie Tallinna piirkonna juhid võivad ise öelda, keda nad välistavad, aga selge on see, et EKRE-ga sotsiaaldemokraadid suurtes kohtades kindlasti seda koalitsiooni looma ei hakka.

Aga Keskerakonnaga, Tallinnas näiteks?

Ma ei usu, et Keskerakonnaga Tallinnas see koalitsioon tulemas on. Praegu me tegutseme selle nimel ja kogu see pingutus ju viimased aastad Tallinnas on selle nimel olnud, et Jevgeni Ossinovski oleks järgmine Tallinna linnapea ja Keskerakond oleks opositsioonis ehk siis jätkaks tänane koalitsioon, kes ei ole sellest korruptsioonist nii läbi imbunud ja kes ei ole selliseid karistusi saanud ja sellist toiduahelat üles ehitanud.

Ma saan aru, et Tallinnas on koalitsioonitakistus isikute omavaheline läbisaamine ehk siis Jevgeni Ossinovski ja Mihhail Kõlvart, kes üsna nugade peal teineteisega on. Aga selliseid kategoorilisi sõnu nagu välistamine te ei kasuta?

Ei, mina ei kasuta, sellepärast, et riigi tasandil ühel hetkel tuleb ühe või teisega koostööd teha ja demokraatia mõttes on see oluline ka. Aga tõesti sotsiaaldemokraadid ei riigi tasandil ega Tallinna linna tasandil EKRE-ga koostööd ette ei kujuta, ehk siis EKRE-ga koostöö on siiamaani meie jaoks välistatud olnud ja on tulevikus ka.

Aga ei, küsimus ei ole Tallinnas Jevgeni Ossinovski ja Mihhail Kõlvarti omavahelises läbisaamises. Ma meenutan jätkuvalt, et see, mis lõhkus eelmise Tallinna koalitsiooni, oli ju lõppkokkuvõttes Porto Franco kohtuotsus. Ja juhtumisi selles kohtuotsuses on rohkem kui 100 korda Mihhail Kõlvartit ka mainitud. Kuigi ta nii-öelda otseselt süüdi pole mõistetud, on tema juhitav erakond süüdi mõistetud ja temal kui eelmisel linnapeal on olnud nii palju rolli selles juhtumis, et ta selles kohtutoimikus nii palju mainimist saab. See on põhjus, miks Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni teha ei tohiks ja miks Keskerakond veel peaks puhastuma.

Kui EKRE ja Keskerakonnaga koalitsioonid on välistatud või siis vähemalt ei ole tõenäolised, siis ainus variant on panna kokku taas nelja osapoolega koalitsioon ja me nägime, kui hästi see toimis. Sujuvast koostööst sai ühel hetkel erakondade omavaheline kisklemine.

Jaa, aga enne valimisi sellised koalitsioonid ka tõesti selliseid sisemisi heitlusi üle elavad, loodetavasti küll mitte nüüd selliseid, mida Reformierakond korraldas. Aga tõesti on see, et ühe partei võim ja siis mitme partei valitsemine erineb igal pool. Et kui meil juhiks riiki ka ainult üks erakond, siis me näeks ka stabiilsust ja rahu. Ma ei tea, kelle huvides on selline stabiilsus ja rahu, mis sarnaneb juba võib-olla mingisuguse teise režiimiga.

Vaevalt et meil seda ka tuleb pärast kohalikke valimisi, vaadates reitinguid praegu.

Kindlasti ei tule pärast kohalikke valimisi.

Arvestades Reformierakonna rekordiliselt madalat reitingut, siis mida see erakond teie hinnangul nüüd lähiajal edasi teeb?

Vaadates Kristen Michali juhtimisstiili, siis iga kord, kui Reformierakonna reiting langeb, siis Kristen Michal hakkab rapsima. Ma julgeks ennustada, et ta tuleb veel välja mingisuguse suurema populistliku algatusega mõne kuu jooksul. Näiteks jäetakse ära tulumaksu tõus, mis peaks 2026. aastal toimuma või kaotatakse automaks täiesti ära. Tundub, et käibemaksu ta puutuda ei julge.

Aga sellel on üks teine mure veel. See on väga vastutustundetu rahanduspoliitika, sest need maksulangetused, mis nad praegu ette võtnud on, ei võimalda enam Eesti riigieelarvet 2029. aastal selle miinus kolme protsendi defitsiidi sisse mahutada. Meile on praegu Euroopa Komisjon andnud erandi, et riigikaitse kulutuste võrra võib see riigieelarve defitsiit suurem olla. Aga seda kuni 2029. aastani. 2029. aastal tänase hinnangu järgi võib see rahavajadus igal aastal ulatada jälle umbes miljardi euroni. Mida rohkem praegu valitsus makse langetab, seda valusam saab see olema mõne aasta pärast.

Ükstapuha, kes räägib lihtsalt maksude langetamisest ja ei vasta sellele, et kust tegelikult raha riigieelarvesse tuleb, ei ole inimeste suhtes aus ja kindlasti ei ole seda praegune valitsus ka. See põnts, mis majandusele veel tulemas on, ma ütleks, et see on päris karm.

Kuidas sotsidel läheb kohalikeks valimisteks valmistumine? Mis vajalikud asjad on tehtud ja mis seisab veel ees?

Tuleb öelda, et nimekirjad, mis on valimistel ühed olulisemad asjad, on üle Eesti enam-vähem koos. Tuju ja meeleolu on hea ja töine. Ja kindlasti me läheme kaitsma neid tulemusi, mis meil varasematel aastatel on olnud ja läheme päris mitmes kohas välja, kus kohas me eelmistel valimistel näiteks oma nimekirjadega välja ei tulnud – nii et oleme lootusrikkad.

Millal valimisnimekirjad päris lukku lähevad?

Valimisnimekirjad lähevad lõppkokkuvõttes lukku augusti keskel ja augusti lõpus. Sest septembri alguses tuleb valimisnimekirjad üle anda. Ma arvan, et see on enam-vähem nii kõigil teistel erakondadel ka. See on nii kogu aeg olnud. Kasutatakse võimalust võimalikult häid inimesi endaga koos kandideerima tuua võimalikult kaua. Nii et umbes kuu aega veel neid nimekirju tehakse. Aga nagu näha, siis ka neid uusi inimesi avalikustatakse juba siin-seal. Meil muidugi on kõige rohkem uusi kandidaate Tallinnas.

Kas olete enda erakonda kutsunud ka toiduainete käibemaksu alandamise eest võitlevat Jana Guzanovat?

Ma arvan, et tema teeb oma otsused ise, aga minu arvates on tegemist väga intelligentse ja sümpaatse inimesega.

Te ei ole kutsunud teda erakonda?

Ei, ma isiklikult ei ole tõesti temaga kohtunud.

Kas sotsid on kutsunud teda?

Ma ei oska öelda, mida keegi teine meie seast on rääkinud. Aga Jana esineb tõesti ühes sotsiaaldemokraatide arutelus, kus me toidukäibemaksu hinna alandamisest räägime ja mul on võimalik temaga seal esimest korda kohtuda. Aga mulle meeldib see, et ta on üks hea näide sellest, kuidas inimesed võivad poliitikat mõjutada ja muuta. Ja ma olen täiesti kindel, et selle rahvaalgatuse mõju on vähemalt see, et toiduainete käibemaks langeb. Kui ta ei lange praegu, siis ta langeb mõne aja pärast, hiljemalt pärast järgmisi riigikogu valimisi. Sest see teema on nüüd tänu sellele rahvaalgatusele nii suureks läinud.

Miks on sellest toiduainete käibemaksu teemast saanud sotside jaoks sisuliselt kohalike valimiste teema number üks? Pigem on see ju üleriigiline teema, riigikogu valimiste teema.

Meil on ka teised kohalikud teemad, Tallinnas kindlasti on põhivalik selles, kes on järgmine linnapea, kas Kõlvart või Ossinovski. Aga toiduainete käibemaksu langetamine on sellepärast oluline, et meil jääb Eestis keskklass vaeseks ja kui keskklass jääb vaeseks, siis on sisetarbimine väike, siis teistel ettevõtetel on vähem raha. Toiduainete käibemaks on sotsiaaldemokraatide jaoks üks võimalus, kuidas seda maksustruktuuri muuta selliseks, et just keskmisel Eesti perel rohkem raha käes oleks.

See ei ole tegelikult ju kohalike valimiste teema, vaid üleriigiline teema, sellega võiks hoopis riigikogu valimistele minna.

Kas siis on nii, et kui kohalikud valimised on, siis parlament oma tööd teha ei tohiks? Parlament jätkuvalt peab oma tööd tegema ja kui me vaatame seda olukorda, kus me oleme, siis me oleme ikka päris keerulises ja halvas olukorras.

Sotsiaaldemokraadid on üle aasta toiduainete käibemaksu küsimusega tegelenud. Mind panebki hämmastama see valitsuse suhtumine praegu ettevõtjatesse. See kaubanduspindade rohkuse süüdistus ettevõtjatele on veidi veider, sellepärast et ettevõtjad tegutsevad selles keskkonnas, mille riik on neile loonud, mille Reformierakond aastakümnete jooksul on neile loonud. Ja nüüd Jürgen Ligi ja peaminister ja teised reformierakondlased süüdistavad kõrges toiduhinnas ettevõtjaid. See on täiesti vale. Tegelikult need on riigi enda kas tehtud või tegemata otsused.