Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,8 protsenti ja Keskerakonda 17,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 14,2 protsendiga, Reformierakond (11 protsenti) , Parempoolsed (6,5 protsenti) ning Eesti 200 (3,1 protsenti)

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on võrreldes kuu taguse ajaga 1,6 protsendipunkti võrra madalam. Reitingutabelis vahetasid omavahel kohad EKRE ja Keskerakond, kuid nende kahe erakonna toetus on jätkuvalt praktiliselt võrdne. Ühtegi selget trendi samas kolme populaarseima erakonna toetuse puhul hetkel ei ole, märkis Norstat oma kommentaaris.

Sotsiaaldemokraatide toetus on viimase viie nädalaga tõusnud kokku 3,3 protsendipunkti võrra.

Reformierakonna toetus püsib rekordmadalal tasemel. "Viiendal kohal näeme Reformierakonda, kelle nelja nädala keskmine reiting püsib 11 protsendi tasemel. Kui eelmine nädalane 14,4-protsendine tulemus eraldi andis ehk lootust, et erakonna hiljutine toetuse kukkumine on ajutine, siis uus nädalane tulemus 9,6 protsenti annab pigem mõista, et erakonna positsioon on jätkuvalt äärmiselt nõrk kui mitte täiendavalt nõrgenemas. Nii madal pole Reformierakonna mõnevõrra ebakindlam ühe nädala toetus Norstati reitingutes varem veel olnud ning esimest korda on oravad kukkunud alla kümne protsendi piiri," ütles Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder Postimehele.  

Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,1 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 77 protsenti vastajatest. Kuigi vahe on minimaalne, siis kahe koalitsioonierakonna - Reformierakonna ja Eesti 200 - summaarne toetus on madalam kui opositsioonierakondadest kõige väiksema toetusega SDE-l.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. juulist 9. augustini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 14.07-21.07, 21.07-28.07, 28.07-03.08 ja 04.08-09.08.

Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.