Peaminister Kristen Michal (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et kui maksutulu laekumine on oodatust parem, saab valitsus arutada järgmisesse aastasse plaanitud kaheprotsendilise tulumaksutõusu ärajätmist.

Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets tulumaksutõusu ärajätmist ei poolda.

"Mina julgeks öelda, et tegemist on suure sigadusega ja seda kahes mõttes," sõnas Läänemets. "Esiteks julgeolekumaksu mõte oli see, et kogu ühiskond panustab – kõik Eesti inimesed, kõik ettevõtjad saavad panustada. Selle muudatusega jääb julgeolekumaksust alles ainult käibemaks. Käibemaks mõjutab kõige rohkem madalapalgalisi ehk siis Eesti riigikaitsesse maksude näol jäävad panustama ainult vaesed."

"Eesti riigikaitse ehitatakse Reformierakonna plaani järgi ainult vaestele üles," sõnas ta.

Läänemets rõhutas, et Eesti maksusüsteem regressiivne ehk eelistab kõrgema sissetulekuga inimesi.

"Selle otsusega põlistatakse seda veel. Me peame arvestama, et on maksuküüru kaotamine. Nüüd see tulumaksutõusu ärajätmine ja kõik muud muudatused, mis veel tehtud on – põhimõtteliselt rikkaid inimesi hoitakse ja vaesed peavad kogu ühiskonna kulu katma," rääkis Läänemets.

Ta lisas, et teine probleem on riigieelarve halb seis.

"Valitsus juba otsustas ära jätta julgeolekumaksu ühe osa, mis oli ettevõtete klassikaline tulumaks kaks protsenti. See halvendas riigieelarve seisu," ütles Läänemets ja rõhutas, et oodatust parem maksulaekumine ei muuda olukorda.

Läänemets sõnas, et Eesti ei suuda hoida eelarvet Euroopa Liidu reeglite järgi ettenähtud kuni kolme protsendilise defitsiidi sees, kui lõppeb kuni 2029. aastani antud erand, mis lubab kaitsekulutuste ettekäändel suuremat defitsiiti.

"2029. aastal tuleb leida ligi miljard eurot," lausus Läänemets. "Ja praegu valitsus lisab sinna mitusada miljonit veel miinust juurde. Seda ei ole võimalik majanduskasvuga tasandada, seda ei ole võimalik Euroopa Liidu vahendeid ümber tõstes asendada. Euroopa Liidu vahendite periood hakkab läbi saama varsti ja pole midagi sealt võtta. Ja seda ei ole võimalik ka sellist suurt kärbet riigieelarves teha. Selline suur kärbe toob kaasa riigi oluliste teenuste vähenemise ja teenuste vähenemine tähendab seda, et inimeste omaosalus suureneb. Ehk siis inimese rahakotist hakkab veel rohkem raha minema."

"See on üks suur sigadus, seda nii Eesti inimeste puhul, eriti madalapalgaliste puhul, kelle kanda jäetakse kogu riigikaitsekoorem ja siis kõigi teiste puhul kuna riigieelarve seis läheb veel halvemaks ja sellel on ka majandus mõju," lõpetas ta.

2024. aastal koostatud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping nägi ette, et 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026. aasta algusest füüsilise isiku tulumaks samuti kaks protsendipunkti.

2025. aasta kevadel viskasid Eesti 200 ja Reformierakond sotsiaaldemokraadid valitsusest välja.