Pangatähtede väljastamine ja tagastamine oli võrreldes esimese kvartaliga, mis tavaliselt on aastate kõige väiksema mahuga periood, suurem.

"See tuleneb pühadejärgsest perioodist, mil tehakse üldiselt vähem oste ja ka kaubanduse mahud on siis väiksemad. Teistes kvartalites suurendavad sularaha nõudlust ka erinevad meelelahutusüritused," selgitas ERR-ile Eesti Panga sularahaanalüütik Kristjan Lember.

Teises kvartalis tagastati Eesti Pangale 6,26 miljonit pangatähte koguväärtusega 221 miljonit eurot.

Enim väljastatud kupüür oli 50-eurone, mille osakaal väljastamises oli üle 50 protsendi ja tagastamises 43 protsenti.

Teises kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 5,6 miljonil korral ja 930 miljoni euro väärtuses, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 10 protsenti väiksem.

Sularaha maksti teises kvartalis sularahaautomaatidesse sisse 484 miljonit eurot ehk samuti kuus protsenti vähem kui mullu samal ajal, kirjutab Eesti Pank

Aasta algusest kehtima hakanud ümardamisreegel on avaldanud mõju ka müntide käibele. Kui eelmises kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka tavapärasest enam münte, siis see kvartal oli tuntavalt rahulikum.

Müntidest väljastas Eesti Pank enim viiesendiseid ja panka tagastati enim kahe- ja ühesendiseid.  

Teises kvartalis tuvastas Eesti Pank 99 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 50-eurosed kupüürid. Lisaks tuvastati 36 mündivõltsingut. Võltsingute maht oli väiksem nii möödunud kvartalist kui ka 2024. aasta teisest kvartalist.

"Võltsingute avastamine ei sõltu otseselt perioodidest ega hooajast, vaid asjaolust, et aeg-ajalt proovivad üksiküritajad võltsitud sularahaga tehinguid teha ning siis on ka avastatud rohkem võltsinguid," selgitas Lember.

Euroalal tervikuna on Eesti endiselt üks väikseima avastatud võltsingute arvuga riik. 20-ja 50-euroseid pangatähti võltsitakse teistest enam ilmselt seetõttu, et need on ka maksetehingutes levinumad rahatähed.

Lisaks ei ole Eesti Pank lõpetanud ka Eesti krooni vahetamist, mille vastu on aastatega huvi siiski langenud. Teises kvartalis tehti 189 krooni sularaha vahetustehingut kogusummas 69 577 eurot.