Veiseliha hind püsib kõrge ning on viimastel kuudel järjest kerkinud. Möödunud kuul maksis kondita veiseliha poodides 17 protsenti rohkem kui eelmise aasta juulis, näitavad konjunktuuriinstituudi andmed.

Niisugune hinnatõus ei jää märkamata ka ostjatel, kes on hakanud veiseliha varasemast märksa vähem poes korvi panema.

Maxima Eesti kategooriahalduse ja ostuosakonna juht Kadi Lainelo rääkis ERR-ile, et veiseliha kiire hinnatõusu tõttu on nad selliste toodete sortimenti vähendanud ning seetõttu on ka müügimahud tunduvalt langenud.

Kui võrrelda veiseliha müüki mullu juulis tänavuse juuliga, on maht vähenenud 60 protsendi ning veisehakkliha puhul 48 protsendi võrra.

"Samal ajal näeme, et tarbijad on kallinenud veiseliha asemel valinud soodsamaid alternatiive – sealiha müügimaht on kasvanud 21 protsenti ning linnuliha 60 protsenti," tõdes Lainelo.

Ka Selveris on veiseliha müük võrreldes eelmise aastaga langenud ning ettevõtte esindaja Jürg Sameli sõnul on selle põhjuseks kindlasti hinnatõus, aga probleeme on olnud ka veiseliha saadavusega.

Nõo lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova ütles, et kui kevadel oli lootus, et veiseliha hinnad stabiliseeruvad ja allpoole tulevad, siis tegelikkuses see ei realiseerunud: turul jätkub veiselihapuudus.

"Teatud lihaosade puhul on näha kerget langust – rõhutan, kerget –, aga üldiselt on turg endiselt väga kõrge," tõdes Loova ja lisas, et praegu varjutavad veiselihanappusega seonduvaid probleeme seakatkuga seonduvad mured.

Ehkki Eestis leviv sigade Aafrika katk Euroopa tasandil sealiha hindu ei mõjuta, kuna siinse turu maht on väga väike, siis jätab see Loova sõnul jälje Eesti sealiha isevarustatusele ja toidujulgeolekule.

"Seal on mõju juba päris tuntav," lausus ta.

Lihatööstuse juhi sõnul tuleb 70-80 protsenti nende toorainest Eestist ja seetõttu tuleb neil paratamatult paindlik olla: teha juhtimismuudatusi, lisaks on juba eelmisest seakatkuperioodist tuttavaks saanud mõisted nagu esimene, teine ja kolmas tsoon.

"Ka need teemad on Nõo lihatööstuse ja kogu lihasektori vaatest aktuaalsed, et millise tsooni liha tohime millisel kujul kasutada, kus turustada ja nii edasi. Meie huvi on lihakasvatusi nii palju aidata, et mis iganes tsooni liha saab mõistlikult kasutada, seda me ka teeme," rääkis Loova.

Tulevikuprognoose lihatööstuse juht teha ei julge

Euroopast väljastpoolt Eesti lihatööstused veiseliha Loova sõnul üldiselt sisse ei too. Lihatööstuste jaoks, kes toodavad veiseliha sisaldavaid sinke, suitsuvorste, täissuitsuvorste ja viinereid, ei oleks see logistiliselt väga mõistlik, sest nende toodete hind on madalam. Seepärast pole tema hinnangul ka loota, et ülejäänud maailm suudaks seda puudujääki tasandada.

Veiseliha napib sedavõrd pikalt seepärast, et erinevalt linnukasvatussektorist, kus lindude kasvuperiood on lühike, või ka seakasvatusest, kus kasvuperiood on kuue kuu kandis, ulatub see veiseliha puhul üle aasta.

"Sellised tsüklid kestavadki seetõttu kauem ja hinnatõus ja see periood on paratamatult selle võrra kestvam," selgitas Nõo lihatööstuse juht.

Maxima on tänavu esimesel poolaastal saanud tarnijatelt kokku 16 teavitust veiseliha ja veiseliha sisaldavate toodete ostuhindade tõusust, mis on mõjutanud 195 toodet.

Lainelo tõi välja, et Maximas maksab veisehakkliha kilogramm praegu 12,48 eurot, kuid kampaaniate ajal jääb hind alla 10 euro. Samasse hinnaklassi jääb ka teiste poekettide omabrändi alt müüdav veisehakkliha, kuid näiteks Rakvere veisehakkliha kilogramm maksis Coopis esmaspäeval 23,30 eurot, Selver küsib sama toote eest 19,97 ja Prisma 18,63 eurot.

Kui vaadata konjunktuuriinstituudi igakuist hinnainfot, siis keskmiselt maksis kondita veiseliha kauplustes juulis 20,42, juunis 19,44 ja mais 18,73 eurot kilogrammi eest.

Nõo lihatööstuse juht märkis, et tarbijad on jätkuvalt väga hinnatundlikud ning see ei tulene üksnes liha kallist hinnast. Selles valemis on palju muutujaid nagu toorainete kõrge hind ja Eesti maksusüsteem, kuna käibemaks on toiduainete vaates üks Euroopa kõrgemaid, kuid tarbijakäitumine ei ole viimasel poolaastal ega ka aastal eriti muutunud.

"Jälgitakse hindu, ostetakse kollast silti ehk kampaaniatooteid ja tarbijal on kaks valikut: kas vähendada tarbimist või otsida odavamaid alternatiive," ütles Loova. Ta lisas, et praegu ei julge ta enam olukorra paranemiseks tulevikuprognoose teha, sest määramatust on väga palju.

"Tavapäraselt on sügis olnud see aeg, kus toimub teatud stabiliseerumine, aga antud majanduskeskkonnas ei julge enam isegi seda prognoosida," nentis Loova.