Kõige suurem hüpe oli füüsilise isiku tulumaksus, mille laekumine suurenes aastaga 256 miljoni euro võrra. Selle peamised põhjused olid tulumaksumäära tõus ning mitme maksusoodustuse kadumine, mistõttu tagastati tänavu vähem tulumaksu kui mullu.

Ka juriidilise isiku tulumaksu laekumine suurenes 213 miljoni euro võrra, kuna enne 2025. aasta jaanuaris toimunud maksumäära tõusu maksti detsembris tavapärasest rohkem dividende.

"Dividendid maksti välja detsembris, aga nende kohta esitati deklaratsioone jaanuaris. Seetõttu kajastuvad need jaanuarikuu laekumistena," ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.

Sotsiaalmaksu laekus esimesel poolaastal 5,6 protsenti rohkem ehk kokku 136 miljoni euro võrra enam kui aasta varem samal perioodil. Seda mõjutas eelkõige palgaväljamaksete 5,4-protsendine kasv.

Käibemaksu laekus 7,3 protsenti rohkem ehk 133 miljonit eurot enam kui 2024. aasta esimeses pooles. Käibemaksulaekumise kasvu taga on muu hulgas hinnatõus ja varasemast oluliselt suurem juunikuine laekumine enne käibemaksumäära tõusu.

Ka aktsiiside laekumine oli valdavalt tõusutrendis. Ainsana vähenes alkoholiaktsiisi laekumine, kuna möödunud aasta lõpus enne aktsiisitõusu varuti kaupa ladudesse. Langus oli 7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti.

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul on suurenenud laekumise taga mitu tegurit.

"Peamised mõjurid olid palgaväljamaksete kasv, maksumäärade muutused ning füüsilistele isikutele mõeldud soodustuste vähenemine," ütles ta Roosimaa.

Maksuvõlg on kasvanud

Maksuvõlg ulatus 1. juuli 2025 seisuga 416 miljoni euroni. Võlg on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga suurenenud peamiselt sotsiaalmaksu, erijuhtude tulumaksu ning mootorsõidukimaksu arvelt.

"Maksuvõla suurus muutub pidevalt – see sõltub muu hulgas esitatud deklaratsioonidest, maksumenetlustest ja maksete laekumisest. Seetõttu võib aasta jooksul esineda nii järske tõuse kui ka langusi. Täpsema ülevaate annab aga kalendriaasta lõikes tehtud kokkuvõte, mis näitab pikemaajalist trendi", lausus Roosimaa.

Füüsilistest isikutest võlgnike arvu on kõige rohkem mõjutanud sel aastal kehtima hakanud mootorsõidukimaks ning väiksemal määral maamaks, mille tasumiste tähtajad jäid esimesse poolaastasse. Füüsilisest isikust maksuvõlglasi, kelle võlg tekkis või suurenes esimesel poolaastal, oli 1. juuli 2025 seisuga ligikaudu 31 000. Juriidilistest isikutest võlgnike arv kasvas samal perioodil 2000 isiku võrra.

Roosimaa sõnul on Eestis on vabatahtlik maksukuulekus väga hea – ligi 90 protsenti inimestest ja ettevõtetest tasub oma maksud õigeaegselt – ning selle taga on suuresti ka automatiseeritud ja mugav maksukeskkond, mis teeb ausa maksukäitumise lihtsaks.