Mis ootuste või eeldustega Venemaa president Vladimir Putin ja Ameerika president Donald Trump Alaskal kohtuvad?

Ma arvan, et väga erinevatega. Trumpi ootused ja lootused on ajas muutunud. Ta peab seda esimeseks kohtumiseks, kus ta nii-öelda testib pinnast, mis meeleolu on ja vastavalt sellele otsustab edasi, nagu ta ise väidab. Ma arvan, et Putin läheb kohale võitjana, kes arvab, et ta saab sealt, mis ta tahab.

Kumma käes trumbid on?

Ma arvan, et Putin on juba päris palju võitnud, kui ta sai kutse tulla Ameerika Ühendriikidesse. Ta pole 2007. aastast niimoodi kahepoolsel visiidil seal käinud. See kindlasti näitab, et ta on isolatsioonist justkui väljas ja kohtub inimestega. See, et ta ei tahtnud, et Zelenski seal juures oleks, sellega ta ka nagu võitis, aga ma arvan, et Trumpile on see võib-olla selles suhtes ka hea õppimisvõimalus. Kui nad lepivad midagi näiteks Putiniga kokku ja pärast Putin veab alt, siis ehk tal tekib sellest ka tugevam isiklik pettumine, et Putin ei pea sõna.

Zelenskit ei tule sinna ja Trump on öelnud, et see ei olnud tema valik. Miks Ukraina presidenti siis ikkagi sinna ei kutsutud?

Ma arvan, et Putin ei pea Zelenskit võrdväärseks, et las suured riigid otsustavad ja Ukraina ei ole suurriik. Venemaa ja USA lepivad kokku nii-öelda väikeriikide pea kohal, kuigi eestlasele on naljakas öelda Ukraina kohta väike riik, aga see on see maailm, mida Putin ihaleb.

Trump on öelnud, et Venemaad ootavad karmid tagajärjed, kui keeldutakse sõja lõpetamisest Ukrainas. Millised need tagajärjed siis võiksid olla?

Siin on ju terve suve jooksul juba ähvardatud sanktsioonide ja muuga ka, kuid nende kaubavahetus on nii väike, siis on ka nagu küsitav, et mis need tollimaksud või midagi muud oleks. Väga huvitav oleks endal ka teada, et mis see siis on. Ma arvan, et kui Trump läheb edasi sellega, et ta Indiale kehtestab 25-protsendilise tollimaksu juba praegu kehtivale 25-protsendisele tollimaksule lisaks ja kokku on 50-protsendilised sanktsioonid, kui ta jätkab Vene nafta ja gaasi ostmist, siis see on midagi, mis pigistab tegelikult Putini rahakotti päris hästi. Hiinale võiks ka, kes ostab veel rohkem naftat ja gaasi, sama teha, aga sellest pole Trump veel väga rääkinud.

Kas tõesti Putin läheb kavala rebasena Alaskale kohale ja juba teab ette, mis ta saab ja mis ta võidab või on nii nagu Zelenski ütles, et Putin läheb bluffima?

Eks ta läheb bluffima ikka. Ma arvan, et ta üritab jätta mulje, et ta kontrollib rohkem territooriume kui ta päriselt kontrollib. Ta ju nõuab endale nelja oblastit, mida ta tegelikult ei kontrolli. Ta loodab nii-öelda diplomaatiaga saada seda, mida ta sõjaliselt ei ole suutnud saavutada ja jätta Zelenskist halvemat muljet, et rikkuda Zelenski ja Trumpi niigi nii-öelda konarlikku suhet.

Ennist jäi kõlama, et suurriigid otsustavad, mis väikestes riikides saab. Meil on kindlasti meeles Molotovi-Ribbentropi pakt, kus siis ka meie saatuse üle ja paljude teiste meist ka suuremate riikide saatuse üle siin regioonis otsustati. Kas niisugune hirm võib-olla ka sellel kohtumisel?

Putin on muidugi osav, et otsustatakse mingid territoriaalsed kokkulepped ära, et Ukraina loobub sellest või nüüd tunnustame mingeid territooriume juurde, aga siis me legitimiseerime seda, et jõuga võtad teise riigi territooriumi ära. See on kindlasti põhimõtteliselt murettekitav, sest see on ju kõigi rahvusvahelise õiguse normide ja reeglitega vastuolus.

Mida see Alaska kohtumine lõpuks otsustab? Kas see on lihtsalt üks kohtumine ja asjad lähevad samamoodi edasi või on see märgiline kohtumine reaalselt?

See võib kujuneda märgiliseks, kui Ameerika tuleb Putinile vastu, et ta näiteks selle järel lõpetab ukrainlastele igasuguse relvaabi ära, sealhulgas selle, mis ta nii-öelda müüb eurooplastele. Siin võib väga palju halba juhtuda ja ma väga suurt tõenäosust positiivseks sõnumiks ei näe. Positiivne sõnum on see, kui Putin ei saavuta midagi.

Mis selle tagajärg oleks, kui Trump annab Putini soovidele järele?

Ma arvan, et tagajärg olekski see, et siis on Zelenski väga keerulises kohas, et tema ei nõustu territooriumit loovutama, aga samas ei ole ka relvasid, millega seda kaitsta. Trump võtab näiteks luureinfo ära, mis tegelikult on Ukraina jaoks veel kõige kriitilisem. Siis on väga raske seda sõda edasi pidada ehk see võib Ukraina positsioone lahinguväljal lihtsalt halvendada. Ma arvan ka, et teha nüüd kokkulepe, on selline, et me kõik saame ju aru, et see ei ole mingi vaherahu, vaid see on paus. See on lihtsalt kuniks siis Putin taas relvastab end ja siis kahe-kolme aasta pärast uuesti ründab. Selline muster on olnud ja üks hetk võivad selle rünnaku ohvrid olla ka näiteks NATO riigid.

Tundub, et kogu aeg võetakse sanktsioonide pakette vastu, aga venelane rahulikult võitleb edasi ja midagi justkui ei juhtu. Kas seal on üldse midagi muutunud või kas ta kaotab jõudu?

Eks kindlasti läheb Venemaal majanduslikult raskemalt ja kui me vaatame näiteks Aerofloti (Venemaa lennufirma - toim), et neil on keeruline ja ei saa lennukivaruosasid, ei saa lennukeid remontida, kogu aeg on õnnetused, mingid asjad nagu lähevad halvemaks ehk kindlasti kasvab siseriiklik surve teiste oligarhide ja muude selliste seas. Relvatöösturid on õnnelikud, sest nemad muudkui toodavad, aga see, et mingid majandussektorid kannatavad - eks see tekitab rahulolematust ja ma arvan, et Venemaal on ka kindlasti neid, kes ei ole õnnelikud selle sõja üle või et nende pojad ja kaaslased surevad seal sõjas.

Kui suur on see surve Trumpile homsele kohtumisele minnes? Millised on siseriiklikud ja välisriiklikud ootused?

Ma arvan, et eurooplaste ootus ongi see, et ta nii-öelda ei müüks Ukrainat ära või ei tuleks selles osas vastu ja hoiaks nii-öelda ühistest põhimõtetest kinni ja seda lääne ühtsust. Ma arvan, et väga huvitav on reedel jälgida, et mis siis kohtumisel saab ja mida nad avalikult ütlevad. Meenutame, et viimasel kohtumisel, kui nad kahepoolselt kohtusid, siis ütles Trump pressikonverentsil Helsingis, et tema usaldab Putinit rohkem kui oma luureasutusi. Kõik sellised asjad saavad olema väga tõsise tähelepanu all.

Siseriiklikult need ootused väga kõrged sellel asjal ei ole, sest välispoliitika huvitab Ameerika tavalist inimest üsna vähe.

Ometigi ta enda riigis tahab hoida populaarsust, kuna ta lubas Ukraina-Venemaa sõja lõpetada.

Eks väike surve on. Ütleme, et suurem surve on isegi kogu see Jeffrey Epsteini asi, mis USA-s ikka veel tugevalt kerib. Ilmselgelt on tal ka suur eesmärk saada endale Nobeli rahupreemia ja mis muu saaks teda paremini sellele lähemale viia kui vaherahu Ukrainas.

Kas Trump üldse kuulab Euroopa kolleege?

Ma arvan, et ta arvab, et kuulab, aga kunagi ei tea, mis seal toimub. Ma ei ole kindel ja ma arvan et trump on üsna emotsionaalne. Ta laseb end hetkest kanda ja nii edasi, et isegi kui ta saab aru sellest, miks midagi ei peaks tegema, siis kui talle tundub, et midagi on saavutatav, siis ta võib sellega edasi minna ja teha siiski diili, mis on tema meelest USA vaatest kõige parem, mis ei pruugi olla kõige parem Euroopa vaates.