Euroopa Liidus on seatud 2030. aastaks eesmärk, et gigabitine püsiühendus peab olema kõikjal kättesaadav. Hajaasustusega Eestis on aga maapiirkondadesse kaabelühenduse rajamine väga kulukas ning seetõttu on riik seda aastaid rahaliselt toetanud.

Järgmise 45 miljoni euro suuruse investeeringu ehitamiseks on aga plaanis kehtestada varasemast karmimad nõuded, sest senine võrguarendus ei ole andnud soovitud tulemust.

"Nüüdses rahastuses pöörame palju suuremat tähelepanu sellele, et päriselt see riigi poolt toetatud teenus inimesteni jõuaks ehk rahastus on seotud tegeliku liitumisega. Selleks, et see tegelik liitumine ka õnnestuks, siis ehituse ajal tohib kuni 200 eurot nõuda inimese käest. Olen saanud ka väga palju tagasisidet, et inimesed tahaks liituda, aga selle eest nõutakse 13-14 000 eurot, mitte 200 eurot," lausus justiits- ja digiminster Liisa-Ly Pakosta.

Lisaks liitumistasu hinnalaele on edaspidi arendajatel ka 30 protsendine omaosalus. Samas näeb uus toetusskeem ette, et ühe võrku ühendamise eest saab ettevõtja kuni 4500 eurot. Seega peaks valguskaabel jõudma veel vähemalt 10 000 uue aadressini.

Fiiberoptilise interneti arenguga tegeleva Lairiba Arenduse Sihtasutuse hinnangul on uued nõuded mõistlikud, kuid kogu riigi kiire internetiga katmise osas ei pruugi ainult valguskaabli kasutamine olla parim lahendus.

"Ma ütleks, et kõigile optika viia tundub pigem küsitav. Riik tegi ka vastava analüüsi eelmisel aastal selle rahastuse poole pealt, et palju see kulu võiks olla. Kui mu mälu ei peta, siis see oli suurusjärgus 800 miljonit eurot, mis läks selle peale, et nüüd kõikidele aadressidele optika viia. Tõenäoliselt ikkagi need lõpuotsad - kõige kaugemal ja eraldi olevad majapidamised - on mõistlikum lahendada mingi muu tehnoloogiaga kui optilise kaabliga," sõnas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Priit Soom.

Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ütles, et tulevikku vaadates on kaabel siiski kõige jätkusuutlik lahendus. Hea ühenduse saamisega pole aga tema sõnul probleeme vaid maakohtades.

"Me ei räägi tegelikult ju ainult lautadest ja metsataludest. Me ikkagi räägime ka Eesti asulatest, isegi linnadest, kus on linnaosade kaupa maju, kuhu ei tule mingit fiibrit ega normaalset kaablit sisse. Seal inimesed elavad tihedalt koos ja isegi seal meil on probleem," ütles Roonemaa.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul käivad praegu arutelud ettevõtjatega, et leida kesktee, kuhu ja mis mahus uued sidekaabli ühendused ulatuvad.