Ministeeriumi algatatud eelnõu eesmärk on muuta elektroonikatooted vastupidavamaks ja suurendada ka nende parandamise võimalusi.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rääkis, et praegu läheb üldjuhul kodumasina parandamine rohkem maksma kui uue ostmine. Seetõttu on eelnõu üks eesmärk see, et tootjad teeksid vastupidavamaid tooteid.

"Tootjavastutus pikeneb kolmele aastale ja kui seal on midagi vaja parandada, mis ei ole mitte inimese tekitatud viga, vaid mis on kehvast toote kvaliteedist tulnud viga, siis selle asja parandamise peab tõesti tootja kinni maksma. Tootja garantii pikeneb parandamise korral kahelt aastalt kolmele aastale," rääkis Pakosta ERR-ile.

Jüri Rütman Netiabi hoolduskeskusest rääkis, et inimesed on seadmete parandamisest küll huvitatud, kuid tuleb ette olukordi, kus uue seadme ostmine on mõttekam. Tema hinnangul sõltub varuosade kättesaadavus seadme vanusest.

"Kuni kümme aastat vanade toodete puhul saab reeglina ikkagi varuosi tootjalt, aga vanemate seadmete puhul mitte. Selline kümme aastat on piiripealne vanus," ütles Rütman.

Pakosta sõnul peaks seaduseelnõus olevad muudatused varuosade probleemi leevendama.

"Lisaks peab tootja tagama selle, et need varuosad on ka olemas. Praegu on olnud ka selliseid olukordi, eriti Eestis, kus on väike turg, et sageli ei ole lihtsalt varuosad kättesaadavad olnud, seda on meile parandajad ise öelnud," ütles minister.

Pakosta sõnul ei mõjuta eelnõu Eesti tootjaid. Tõenäoliselt hakkavad Eesti kodutehnika müüjad kasutama rohkem tootjaid, kelle esindus on Euroopas Liidus.

"Kui teil läheb asi katki kolme aasta jooksul pärast selle ostmist, siis tegelikult on tootja kohustatud selle ära parandama ja kui tootjat või tema esindust Euroopa Liidus ei ole, siis peab müüja korraldama selle parandamise. Nii et müüjatele muutub selliste toodete müük, kus parandamine ei ole korraldatud, väheatraktiivseks," tõdes Pakosta.