"Teisipäeval avaldati rahandusministeeriumi ja suuremate pankade majandusprognoosid. Dünaamika on paraku selge: kõik prognoosid näitavad kevadega võrreldes madalamat majanduskasvu," sõnas Urmas Reinsalu oma sotsiaalmeedia postituses.

Isamaa esimees tõi välja, et valitsus prognoosis kevadel majanduskasvuks 1,7 protsenti, mis nüüd 0,8 protsenti. Swedbank 1,2 protsenti, nüüd 0,6 ja SEB prognoosis kevadel 1,8 protsenti kasvu, kuid nüüd 1,2 protsenti.

"Valitsus prognoosis läinud suvel eelarve aluseks olnud prognoosis majanduskasvuks sel aastal 3,3 protsenti (kukkumine juba neli korda), SEB 2,5 ning Swedbank 1,5 protsenti. Mõlemad pangad hoiatasid toona, et maksutõusud vähendavad majanduskasvu väljavaadet ning see on jällegi aset leidmas. Maksutõusud toovad kaasa hinnatõusu, mis on selgelt seotud maksulainega. Enne viimast lainet eeldasid kõik prognoosijad Eestile üle kahe korra väiksemat hinnatõusu, kui nüüd hinnatakse," sõnas Reinsalu.

Maksu- ja hinnatõusud lõhuvad Reinsalu hinnangul riigi sisenõudlust ning loovad olukorra, kus inimeste tegelik ostujõud jätkab alanemist.

"Jürgen Ligi ütleb, et maksutõusude kaskaadist kõnelemine on häbematu. Miks nii? Hoopis ajaloolise haardega maksukaose eksperimendi korraldamine Eesti ühiskonna katselaboris on häbematu. Kümned maksutõusud on jõustunud, kümned seisavad veel ees. Oleme saamas Kesk- ja Ida-Euroopa maksukoormuse tšempioniks. Eriti küüniline on nüüd peaministri teade, et maksutõusude tuules on makse prognoositust rohkem laekunud ning nüüd saab raha jagada. Esile hakkab kerkima uus teadmine: käpardlik juhtimine pidevas maksutõmblemises pole olnud rahanduslikus vaates alternatiivitu, nagu valitsus meile on püüdnud sisendada," lausus Isamaa esimees.

Reinsalu küsitles ka valituse otsusust jätkata - vaatamata inimeste majanduslikele raskustele - 1. juulil käivitatud käibemaksutõusuga, millest isamaalase hinnangul oleks pidanud loobuma.

"Teisipäeval esitles sotsiaalministeerium ka sündivusuuringut. Tänud teadlastele kriitilise vaate eest. See uuring on kohtuotsus Reformierakonna valitsuse poliitikale ka selles eluvaldkonnas. Suurimaks perede laste saamise ebakindluse allikaks on uuringu järgi elukallidus. Valitsuse hinnatõusu poliitika on olnud meie rahvastiku olukorda halvendav ning sünde edasilükkav. Oleme olnud viimastel aastatel sündivuse ajalooliste mustade rekordite tasemel. Valitsuse vastus sellele: asuda täiendavalt lõhkuma perede kindlustunnet," sõnas Reinsalu, tuues välja, et 2023. aastal langes sündivus 10 721 lapse peale ja 2024. aastal 9543 lapsele.

"Reformierakondlased kõnelevad nüüd uuringu valguses perepoliitikast ja vajadusest uusi meetmeid arutada. See on küüniline jutt. Nelja kuu pärast jõustuvad muuhulgas vanemahüvitise vähendamine ning koduse ema ravikindlustuse tühistamine. Millegipärast puudusid ministeeriumi uuringus analüütilised hinnangud valitsuse perede kindlustunnet lõhkunud, juba jõustunud või lähiajal jõustuvatele meetmetele, kuigi seda iga sammu läbisurumisel parlamendist lubas toonane minister Signe Riisalo," lausus Isamaa esimees.

Reinsalu ettepanek valitsusele on alustada säärase analüüsi puhul sellest, et perede kindlustunnet lõhkunud meetmed tuleks tagasi pöörata.