Õpilased ei pruugi huvituda riigi osalusega arendatava tehisaru kasutamisest
Riigi osalusega arendatav tehisaru rakendus peaks koolidesse jõudma sel sügisel. Arendajad on jõudnud aga kahe probleemi otsa: õpilased ei taha ja seadus ei luba rakendust kasutada.
Eesti riik on käivitanud miljoni euro suuruse TI-Hüppe programmi. Selle ühe osana soetati Ameerika suurkorporatsioonilt OpenAI tehisaru mudel ja seda püütakse nüüd kohendada nii, et rakendust saaks kasutada koolides õppevahendina. Lisaks on läbirääkimised pooleli Google'iga. Kokku peaks sündima selline tehisintellekt, mis ei anna õpilastele vastuseid ette, vaid suunab neid edasi mõtlema. Kui algselt pidi õppeprogramm alustama septembrist, siis nüüd lükkub see mõne kuu võrra edasi, kuna seni pole reguleeritud, kuidas tagada laste andmete kaitse.
"Meie eesmärk on garanteerida, et kõik, mida me koolides teeme, vastab meie kehtivale seadusandlusele. Hetkel me tegeleme sellega, et rakenduste kasutamine oleks kooskõlas andmekaitse reeglitega. Seetõttu me vaatame üle oma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja lisame sinna vastava sätte," sõnas haridusministeeriumi haridustehnoloogia juht Riin Saadjärv.
On veel teinegi mure. Nimelt jäävad loodava tehisintellekti kõrval õpilastele kättesaadavaks ka kõik teised juba olemasolevad mudelid.
"Kui sul on taskus üks masin, mis vastab kõikidele küsimustele, nüüd järsku meie pakume mudelit, mis hakkab sult hoopis tüütuid küsimusi küsima, miks ta peaks seda kasutama? See ongi tegelikult üks kõige suuremaid küsimusi, millega me proovime rinda pista. Meie üheks kõige olulisemaks ülesande püsituseks ongi ka see, et me selle enda mudeliga suudame justnimelt õpilast ka motiveerida neid asju ise tegema," lausus TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak.
Seesugust võluvitsa veel avastatud pole. Tehisaru asjatundja Aivo Vaske riigi arendatavale mudelile kätt ette ei pane, kuid ta on veendunud, et ühtki olemasolevat AI mudelit riigi loodav ei asenda.
"Kas õpilased hakkavad seda kasutama - see sõltub ka sellest, kui head need õpilaste jaoks on ja kas see pakub seda, mida õpilastel vaja on. Õpilastel on vaja tihtipeale kodutöö ära teha ja kui sealt seda võimalust otseselt ei tule, siis sellisel juhul kasutavad ka teisi mudeleid," ütles Vaske.
Riigi loodavat tehisintellekti hakatakse esmalt katsetama gümnaasiumis 10. ja 11. klassides. Samal ajal toimuvad koolitused ka õpetajatele. Tartu Ülikooli uuringust selgus, et tehisintellekti kasutab enam kui 60 protsenti õpilastest.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











