Tarkusepäeval on paslik meelde tuletada, et funktsionaalne lugemisoskus ja kriitiline mõtlemine on tehnoloogia võidukäigust hoolimata endiselt hädavajalikud. Ka töö numbritega – olgu juttu keskmise palga arvutamisest või majanduskasvu näitajate tõlgendamisest – eeldab oskust neid mõista ja analüüsida.

Uue kooliaasta märksõna on tehisaru tulek. Nii lubas haridus- ja teadusministeeriumi reedese pressiürituse kokkuvõtte pealkiri. Ma ei tea, kas selle pealkirja vormistas tehisaru või mõne kommunikatsioonispetsialisti hoogne sulg, aga tegelikult räägiti ikka sellest, et tehisaru on ammu kohal ning koolidel tuleb seonduvate väljakutsetega toime tulla.

Muide, selle aasta alguses uuris BBC erinevate tehisaru vestlusassistentide võimet kokku võtta uudiseid. Tulemused ei olnud just kiiduväärt. 51 protsenti tehisaru koostatud kokkuvõtetest olid ebatäpsed või eksitavad. 19 protsenti sisaldasid valeinfot ning 13 protsendil juhtudest olid tsitaadid kas muudetud või originaaltekstist üldse puudu. Seega isegi tekstikokkuvõtete tegemisel, mis on tekstirobotite levinud kasutuseesmärk, ei saa läbi ilma masina töö kontrollimiseta.

Aga tehisaru on koolides, eriti ülikoolides tõepoolest ammu kohal. Üldhariduskoolide igapäevaelu ma ei tunne, kuid ülikoolis töötades tundus mõne aasta eest, et tehisaru tähendab kogu õpetamise, õppimise ja hindamise ümbermõtestamist. Nüüdseks näib, et lihtsaid ülesandeid jääb vähemaks, kuid mõelda ja vaeva näha tuleb endiselt.

Ülikoolides kokku lepitud tehisaru kasutamise reeglid sarnanevad universaalsete kõrvalise abi kasutamise põhimõtetega. Ideid võib koguda, mõtteid arendada, kirjanduse soovitusi otsida, kuid keelatud on lasta töö tervikuna masinal valmis kirjutada. Alati on ju tudengid võinud kodutööks ideid koguda teiste tudengite või sõpradega arutades, aga keelatud on olnud kellelgi teisel oma kodutöö valmis kirjutada lasta. Ka keelekorrektuur on alati olnud lubatud, olgu korrektoriks ema, sõber või Wordi õigekirjakontroll. Nüüd on sama tehisaruga. Kui seda kasutatakse pelgalt õigekeelsuse parandamiseks, ei pea kasutamisele viitamagi.

Tallinna Tehnikaülikooli infoühiskonna ja küberkultuuri kaasprofessor Kaido Kikkas märkis hiljuti tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu tabavalt, et inimene, kes laseb ChatGPT-l kõik koolitööd ära teha, karistab end ise täiesti piisavalt sellega, et reeglina ei ole tema haridusega päriselus kuigi palju peale hakata. Eks nii ole ju alati olud, et kui koolist tullakse läbi spikerdades või kodutöid kellelgi teisel ära teha lastes, on kaotajaks eelkõige õppur ise.

Igal erialal on tehisaru kasutamise võimalused ja ohud omamoodi. Oskan rääkida eelkõige sotsiaalteaduste vaatenurgast. Tagasi on näiteks klassikalised suulised eksamid. Olen teiste õppejõududest kolleegidega arutanud, et just suulisel eksamil tudengiga mõnd teemat arutades on kohe aru saada, kas tudeng on etteantud lugemismaterjali ise läbi töötanud või piirdunud kellegi või millegi koostatud kokkuvõttega. Esimesel juhul osatakse sisu lahti mõtestada, järeldusi teha ja edasi arutleda. Teisel juhul piirdub vastus mõne märksõnaga, mida süvendatult lahti seletada või laiemasse konteksti panna ei suudeta.

Kui generatiivse tehisintellekti ja tekstirobotite massilise leviku alguses näis, et essee kui hindamismeetod kaotab täielikult mõtte, siis üha enam näib, et nii see siiski ei lähe. Väidan, et kogenud õppejõu silm eristab päris hästi masina koostatud teksti inimese enda loomingust. Tehisaru loodud tekstid on enamasti lamedad ja igavad, ilma igasuguse värvi, huvitava intriigi või isikupärata. Kui aga autor oskab osavalt kombineerida omaloomingut ning tehisaru tuge, saab tulemus enamasti väga hea.

Hiljutine MIT teadlaste uuring hoiatas, et pidev tehisintellekti kasutamine võib pärssida loovust ja oskust ise esseed kirjutada. Need, kes olid harjunud oma mõtteid pingutama, suutsid tekstirobotite abil hiljem paremaid tulemusi saavutada. Uurijad rõhutasid, et eriti lastele ei tohiks tekstirobotid olla kirjutamise asemik. Muidu kaob oskus mõelda, end selgelt ja loominguliselt väljendada.

Koolilastele soovin rõõmsat kooliaega ning nutikust kasutada tehisaru kui sõpra, kes teid aitab, aga kellest ise tahaks targem olla. Vahvat kooliteed!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.