Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 31. augustil kell 21.55:

- Zelenski: Ukraina kaitseb aktiivselt positsioone piki rindejoont;

- Ukraina eriväeüksus hävitas Krimmis olulisi Vene õhutõrjesüsteemi osi;

- Ukraina ründas Krimmis Neptun-rakettidega kuut Vene hõljukit;

- Ukraina peastaap: venelaste suvepealetung kukkus läbi;

- Ukraina väed vabastasid küla Harkivi oblastis;

- Odessa ümbruses jäi rünnakus energiataristule elektrita üle 29 000 inimese;

- Ukraina luureülem hoiatab Zapad-2025 eel desinformatsiooni laine eest;

- Leht: Euroopa ei saa Ukrainasse saata kavandatud hulga sõjaväelasi;

- Meedia: Trump juba kahtleb Zelenskõi ja Putini peatses kohtumises;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit.

Zelenski: Ukraina kaitseb aktiivselt positsioone piki rindejoont

Ukraina väed kaitsevad aktiivselt oma positsioone kõikides olulistes rindelõikudes ja eriti Donetski rindel, kinnitas president Volodõmõr Zelenski pühapäeval oma igaõhtuses videopöördumises, mida vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Saime oma sõjaväelastelt ettekandeid olukorra kohta rindel ja peamiselt Donetski suundadel, mille hulgas Pokrovskis ja teistes kriitilistes piirkondades. Hoiame oma positsioone ja on oluline märkida, et see on aktiivne kaitse – hävitame okupante iga päev," rääkis riigipea.

Zelenski avaldas tänu igale Ukraina kaitsejõudude üksusele nende vastupidavuse ja täpsuse eest lahinguväljal.

Zelenski sõnul käivad ühtlasi ettevalmistused, et tagada armee täielik varustatus eelseisvaks sügiseks.

"Tulemas on kohtumised ja suhtlus partneritega. Valmistume väga aktiivseks diplomaatiliseks nädalaks," kinnitas riigipea.

Ukraina eriväeüksus hävitas Krimmis olulisi Vene õhutõrjesüsteemi osi

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GUR) eriüksus Kummitused hävitas okupeeritud Krimmis viis olulist sihtmärki, mis olid osa Venemaa õhutõrjesüsteemist, teatas valitsus pühapäeval oma Telegrami kontol.

Postituse kohaselt jätkavad eriüksuse võitlejad Krimmis Vene okupatsiooniväe õhutõrjesüsteemi süsteemset hävitamist.

Hävitatud sihtmärkide nimekirjas on Utes-T radar, RT-70 raadioteleskoop, kupliga GLONASS kompleks, MR-10M1 Mõs M1 radar ja S-400 õhutõrjesüsteemi radar 96L6-AP.

Ukraina ründas Krimmis Neptun-rakettidega kuut Vene hõljukit

Ukraina relvajõud ründasid okupeeritud Krimmis rakettidega Neptun ning teada on kuue Vene hõljuki tabamine, vahendas portaal Unian pühapäeval rünnakust teada andnud Astra ja Militarni Telegram-kontosid.

Astra kohaselt tabasid raketid Armjanski lähistel Vološino küla juures piiritsooni, nimelt Venemaa piiripunkti territooriumi. Seal sai Astra andmetel kahjustada kuus hõljuksõidukit ja hukkus üks sõjaväelane.

Üks mehitamata õhusõiduk tabas samas piirkonnas kasarmut, kuid selle rünnaku tagajärgedest Astra ei tea.

Laupäeva hommikul ründasid Ukraina droonid Simferopoli lennujaama, vähemalt kaks neist jõudis ka sihtmärgini ning täielikult hävis sõjaväe helikopter Mi-8.

Astra kirjutas veel, et pärast OSINT-ressursi AviVector satelliidifotode analüüsi täheldati tulekahjusid kohtades, kus ennist paiknesid helikopterid Mi-8 ja Mi-24. Mõlemad kopterid on Astra kohaselt hävitatud.

Militarni märkis veel, et Armjanski lähistel tabasid raketid Neptun Venemaa julgeolekuteenistuse FSB objekti.

Ukraina peastaap: venelaste suvepealetung kukkus läbi

Venemaa püüab esitada soovitut tegelikkuse pähe ning levitab valeandmeid oma kevadsuvise pealetungi kohta, teatati Ukraina peastaabi Telegramis avaldatud teadaandes. 

"Kolm ja pool aastat pärast Kremli täiemahulist agressiooni on tema järjekordne "aastaajaga" seotud rünnakukampaania lõppenud praktiliselt mitte millegagi," sõnas Ukraina peastaap.

Eraldi on toodi välja, et okupantidel pole õnnestunud võtta kontrolli alla ühtegi Ukraina suurlinna. Küll aga on Venemaa kaotanud kas tapetutena või haavatutena alates 2025. aasta algusest üle 290 000 sõduri. 

Lisaks on vaenlane kaotanud 2174 soomukit, 1201 tanki, 7303 suurtükki ning 157 mitmikraketiheitjat.

Ukraina peastaabi sõnul esitab Venemaa pidevalt valeandmeid nii vallutatud alade suuruse kui ka muude asjaolude kohta.

"Väidetavalt on Venemaal teatatud "Ukraina raketitööstuse hävitamisest", mis on propagandistlik illusioon," kirjutati teates.

"Pidevad täppisrünnakud sõjaliste rajatiste vastu Venemaa sügavuses on Kremli väljamõeldiste parim ümberlükkamine. Kindral Gerasimovi lõpparuanne on tüüpiline näide agressiivse Kremli valede ja ülbuse kohta," kinnitas Ukraina peastaap.

Ukraina väed vabastasid küla Harkivi oblastis

Ukraina väed vabastasid Harkivi oblastis Kupjanski lähistel Mõrne küla, vahendab The Kyiv Independent.

Küla vabastamist kinnitas väegrupeeringu juht Viktor Trehubov Suspilnele laupäeval.

Kupjansk kannatab Venemaa rünnakutes endiselt rasketes oludes pideva elektri, gaasi ja veeühenduseta, mille taastamine on pidevate rünnakute poolt raskendatud. Linnas on ligikaudu 1800 tsiviilelanikku, enne sõja algust elas seal ligikaudu 30 000 inimest.

Odessa ümbruses jäi rünnakus energiataristule elektrita üle 29 000 inimese

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva droonirünnaku Odessale, milles sai linna lähistel kahjustada neli elektrijaama, jättes elektrita üle 29 000 inimese.

Odessa sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Kiper kirjutas Telegramis, et kõige rohkem kannatas Tšernomorski linn ja sellle ümbrus, kus said kahjustada lisaks taristule ka eluhooned.

"Hädavajalik taristu töötab generaatoritel," ütles Kiper, lisades, et rünnakus sai üks inimene vigastada.

Viimastel nädalatel on Venemaa taas korraldanud rohkem rünnakuid Ukraina energia- ja gaasitaristule. Kiiev on vastu rünnanud Venemaa naftarafineerimistehaseid ja gaasijuhtmeid.

"Kohe kui töötajad saavad loa sõjaväelt ja päästelt, hakkavad nad uurima kahjustusi ja tegema parandustöid," teatas energiafirma DTEK.

Ukraina luureülem hoiatab Zapad-2025 eel desinformatsiooni laine eest

Ukraina luureülem Kõrõlo Budanov hoiatas infosõda käsitleval foorumil, et septembri keskpaigas algava Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuse Zapad-2025 eel on oodata suuremad desinformatsiooni ja survestamise lainet Ukraina ja Euroopa riikide vastu.

Budanov sõnas, et peale 2022. aastat ei saa neid pidada lihtsalt õppusteks. "Praegu juba pinge kasvab ning õppuste aktiivse faasi alguses 12. septembril näeme suurt lainet," ütles ta.

Tema sõnul võib näha desinformatsiooni lainet, millest 90 protsenti tuleb Venemaalt ning ülejäänu muudest allikatest, mis õhutab hüsteeriat.

Venemaa ja Valgevene ühisõppused kannavad endas Euroopale tugevat sümboolset tähendust, märkis Budanov ja lisas, et seda eriti Balti riike puudutavas.

"Kahjuks jäävad need riigid õppuste aktiisvse faasi algul tugeva informatsioonisurve alla, millega kaasnevad provokatsioonid ja võltsnarratiivid, millest osa on juba alguse saanud," lisas ta.

Leht: Euroopa ei saa Ukrainasse saata kavandatud hulga sõjaväelasi

Niinimetatud tahtekoalitsioon ei soovi saata Ukrainasse 30 000-liikmelist kontingenti ressursside puudumise ja soovimatuse tõttu provotseerida Venemaad, kirjutas ajaleht The Telegraph laupäeval allikale viidates.

"Varem arutati umbes 30 000 Euroopa sõjaväelase paigutamist. Kuid allikas märkis, et tundub, et et seda arvu vähendati ressursside puudumise ja mure tõttu, et kontingent näeb välja "liiga tugev"," märkis leht.

The Telegraphi andmetel väljendasid soovi üksuste eraldamiseks missiooniks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgi, Balti riigid ja Põhjamaad, kuid sageli ei kaasnenud toetusavaldustega konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas täpselt teatud riigid soovisid osaleda.

Ajaleht märgib, et suure tõenäosusega tegutsevad Euroopa sõjaväelased instruktoritena Lääne-Ukraina uutes baasides. Selle idee tõi esmakordselt 2024. aastal välja Prantsuse president Emmanuel Macron, kuid tollane USA president Joe Biden lükkas selle tagasi.

Lisaks on plaanis, et Türgi juhib mereväemissiooni Musta mere julgeoleku tagamiseks. Seda võivad toetada Rumeenia ja Bulgaaria.

The Telegraph märgib aga, et Euroopa on endiselt suuresti sõltuv USA toetusest, eriti sõjavarustuse tarnimisel Ukrainale. Varem lubas Euroopa osta USA-lt Kiievile sõjavarustust vähemalt 10 miljardi dollari eest. Kiiev omakorda lubas osta relvi 90 miljardi eest.

Lisaks väidavad ametnikud, et igasugune Euroopa sõjaväelaste Ukrainasse paigutamine ja õhupatrullid vajaksid USA teabe kogumisel, seirel ja luurel USA-d.  Näiteks puuduksid Euroopa riikidel satelliidid relvarahu jälgimiseks.

Euroopal puudub ka oma kogemus suuremahuliste sõjaliste missioonide planeerimisel.

Paljud Euroopa ametnikud on eraviisiliselt öelnud, et igasugune Euroopa üksuste paigutamine Ukrainasse nõuaks tugevat USA toetust.

Samal ajal teatab ajaleht, et Euroopa soovib, et Pentagon paigutaks Venemaa heidutamiseks hävitajaid ja rakette Poolasse ja Rumeeniasse.

Meedia: Trump juba kahtleb Zelenskõi ja Putini peatses kohtumises

USA president Donald Trump väljendas kahtlust selle üle, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini kohtumine lähiajal aset leiab, kirjutas uudisteportaal Unian laupäeval viitega Daily Callerile.

Mis puutub kolmepoolset kohtumist tema osalusel, leiab Trump, et see võib aset leida, vahendas BNS.

"Kolmepoolne kohtumine võib aset leida. Kahepoolne - ma ei tea," tsiteeris Trumpi omakorda Clash Report.

USA president võrdles Zelenskit ja Putinit lastega, kes teineteist vihkavad ja mänguväljakul kaklevad.

"Kas te mõistate seda? See on peaaegu niimoodi. Mõnikord peavad nad enne lõpetamist natuke võitlema. Aga see on kestnud juba pikka aega. Paljud inimesed on surnud," lisas ta.

Trump kinnitas ka, et ta ei kaalu võimalust kasutada USA sõjaväelasi Ukrainas, kuid möönis, et sõjategevuse lakkamise korral aitab ta eurooplasi õhuturbe tagamisel.

Ta rõhutas, et sõda Ukrainas ei alustanud tema, kuid tahab seda lõpetada.

"Me räägime paljudest eludest. Me räägime mitte sellest, et mina alustasin. Mina sain selle sõja päranduseks. Ja kõik, mida mina üritan teha, on leegid kustutada. Ja ma arvasin, et ma tegin seda. Ma tegin seda seitse korda teiste sõdadega, mis olid raskemad kui see. Kolm neist sõdadest olid kestnud juba üle 30 aasta ja mina lõpetasin need kõik. See sõda oli lihtsalt väga raske. See oli raske sõda," ütles Trump.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 082 140 (võrdlus eelmise päevaga +810);

- tankid 11151 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 212 (+2);

- suurtükisüsteemid 32 199 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1476 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1213 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 55 062 (+371);

- tiibraketid 3664 (+38);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 305 (+83);

- eritehnika 3952 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.