Supilinna Tähtvere ja Oa tänava puitmajade elanike sõnul ei ole liigniiskuse puhul küsimus suurvees või sademeterohkes suves, vaid pinnas on viimastel aastatel märg olnud ka pealtnäha kuivadel perioodidel. Mõned elanikud on aeda ehitanud ka valle ja tõstnud pinnast.

"Kindlasti probleem süveneb, sest sajuhood on muutunud intensiivsemaks ja tihedamaks. Kui ta järjest koguneb ja kuhugi ei ole sadeveel minna, siis ta koguneb vaikselt ja on tunda, et kuidas maa vetrub. Hea kui saan lapse lasta niimoodi kuivade riietega välja ja kuivade riietega tuppa tagasi tuua. Vahepeal, kui oli suurem vesi, siis käidi ka kummikutega puukuuris," sõnas Supilinna elanik Urmas Aunin.

Tartu linn on Supilinna tänavaid järk-järgult uuendamas ning ehitusega koos rajatakse uute tänavate alla ka sadeveetorustik. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on paljudel olulistel tänavatel, nagu näiteks Tähtvere, Oa või Kartuli tänav, selline torustik ka juba olemas.

"Linnavalitsusel on olnud väga konkreetne plaan. Nimelt tänavate rekonstrueerimise ajal rajatakse igale poole ka sadeveetorustikud, mis tähendab, et tekib selline eesvool ja kui nüüd kinnistutelt on vaja sajuvett ära juhtida või liigset vett ära juhtida, siis tänavatel on olemas sellised torustikud, mida mööda on võimalik see suunata juba Supilinnast eemale. Kraavide rajamine on siin väga problemaatiline, kuna tänavad on kitsad ja see tähendab, et peaksime tänavaruumist mingisuguse jupi veel ära võtma, aga samas see tänav on vajalik erinevatele liiklejatele - jalakäijatele, autojuhtidele või jalgratturitele. Sellepärast kraavilahendus siia keskkonda ei sobi. Tänaseks on väga mitmetel olulistel tänavatel see sadeveetorustik ka valminud," lausus Tamm.

Supilinlaste sõnul on aga lisaks sadevee juhtimisele vaja vesi liikuma saada ka aedadest. Elanike sõnul on ohtlik, kui iga majapidamine hakkab enda maalt vett ise ära juhtima, sest sellega võib tekkida kahju naaberkinnistutele.

"Jä'b selline mulje, et päris palju jääb selle probleemi lahendamist supilinlaste enda kanda. Ühest küljest on see kallis ja teine probleem on see, et paljud Supilinna majad on ehitatud nii-öelda parvedele ja nendel majadel on vajalik teatava koguse niiskuse olemasolu. Kui kuivendamine jätta puhtalt endi teha, siis on oht, et kui seda läbimõtlematult tehakse, siis ühel krundil toimuv kuivendamine võib kahjustada näiteks naaberkrundil olevat parve," ütles Supilinna elanik Indrek Kuusk.

Supilinlased kavatsevad liigniiskusega võitlemiseks pöörduda ka Tartu ülikooli teadlaste poole, et vee liikumist paremini kaardistada.