"Sel aastal on Eestis olnud kümme Aafrika seakatku kollet, millest viimane – EKSEKO poegimisfarm Viljandimaal – on praegu likvideerimisel. Seal toimub sigade hukkamine CO2-ga ja sealt veetakse hukatud loomad kahjutustamiseks AS-i Vireen," kirjeldas PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda kolmapäeval olukorda võitluses Aafrika seakatkuga.

Kalda rõhutas, et kuigi on läinud liikvele väljend sigade põletamine, siis tegelikult toimub hukatud sigade töötlemine kõrge rõhu all ja kõrgel temperatuuril.

"Mass pressitakse kokku ja rasv eemaldatakse. Tahkest osast tehakse jahu, mida kasutab AS Vireen ise kütteks. Rasvast valmistatakse väljaspool Eestit biokütust," rääkis Kalda ERR-ile.

Praegu on Kalda sõnul reageerimisvõime seotud AS-i Vireen läbilaskevõimega.

"Vireen suudab ööpäevas käidelda umbes 70 tonni hukatud sigu. EKSEKO-s oli enne hukkamiste alustamist kokku üle 27 000 looma, neist ligi 7700 on täikasvanud sead ja ülejäänud eri vanuses põrsad.  See teeb hinnanguliselt massina kokku ligi 2300 tonni. Mis tähendab, et ainult AS-i Vireen teenuseid kasutades veniks sigade kahjutustamise protsess pikaks," sõnas Kalda.

PTA on käinud välja neli asukohta, kuhu äärmisel vajadusel saaks hukatud sigu ka matta.

Kalda rõhutas, et sigade matmine on tõesti viimane võimalus ja otsitakse teisi alternatiive. Ühe variandina on püütud kokkuleppeid sõlmida lähiriikide samaväärsete ettevõtetega nagu Vireen.

"Lätiga kahjuks kokkulepe jäi ära, sest ka Lätis avastati seakatk 20 000 loomaga farmis. Ja see ettevõte täidab hävitamiskohustust kodumaal. Oleme pöördunud ka Leetu, kuid esmase tagasiside kohaselt nad ei ole valmis meie hukatud sigu vastu võtma," ütles Kalda.

Eesti Energia hakkab katsetama sigade põletamist

"Ühe tõsiseltvõetava võimalusena näeme Atria Eesti AS-ile kuuluvat loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üksusega kokkuleppele jõudmist. Võimalikud mahud on Hummulis küll võrreldes AS-iga Vireen väiksemad," rääkis Kalda.

"Samuti on Eestis ettevõtteid, kes põletavad prügi, millega koos teatud vahekorras on võimalik ka hukatud loomi põletada. See on väga kontrollitud protsess, nii tehniliselt kui ka keskkonnakaitseliselt," lausus Kalda.

Kalda ütles, et PTA on pöördunud Eesti Energia poole ja on saanud nõusoleku sigade koospõletamist katsetada.  

"Sigade põletamine pole klassikaline põletamine, vaid see on kontrollitud protsess põletusahjus. Siga on endotermiline, teda tuleb põletada, ta ei põle. Iru jaam oli suvel pausil, taaskäivitamist alles alustati. Kuna soojuselektrijaamas sigade põletamist pole varem tehtud, siis tuleb kõigepealt läbi viia katse ja Eesti Energia on nõus selle katse koos meiega läbi tegema," sõnas Kalda.

Kodumaise sealiha kättesaadavus halveneb

Samuti ei pea Kalda sõnul paika väide, et hukatud sigasid justkui hoiustataks kuskil enne põletamist.

"Sigu ei hoiustata. Neid järjest hukatakse ja vastavalt võimalusele saadetakse AS-i Vireen. Olukord on EKSEKO-s praegu rahulikum, hukkumisi on vähem. Seetõttu on hetkel võimalik hukkamist ajatada vastavalt Vireeni võimekusele hukatud sigu ümber töödelda. Samas on loomadel haigusnähud ning loomade heaolu seisukohalt ei ole võimalik hukkamisega lõputult viivitada, sest taud põhjustab loomale tõsiseid vaevusi, sest haigus on väga piinarikas," sõnas Kalda.

Kalda sõnul uuritakse kõiki taudikoldeid, et välja selgitada võimalik nakkuse farmi jõudmise tee. Ühelgi senisel juhul  ei ole võimalik üheselt väita, et just nii juhtus, aga kindlasti leiab uuringute tähelepanekutest tõsiseltvõetavaid ettepanekuid, kuidas edaspidi bioturvalisuse nõuete järgimisel tulemuslikum olla.

"Pilt bioturvalisuse nõuete ehk viiruse farmi jõudmise riski maandamise meetme täitmise taseme osas on farmiti olnud erinev. On püütud, aga püüdmise tulemused on olnud erinevad," ütles Kalda.

Kalda sõnul mõjutab tekkinud olukord Eesti kodumaise sealiha kättesaadavust.

"Lootus oli ka enne kümnendat haigestunud farmi, et saame taudi pidama. Aga pilt on pragu teine. 55 000 looma kokku on kuulunud või kuuluvad hukkamisele. See on umbes 20 protsenti Eesti kodusigade populatsioonist. Siin on tuntav mõju kodumaise sealiha kättesaadavusele. Eesti isevarustatuse tase oli varem kuskil 70 protsendi juures, nüüd on viiendik selle tagamisest ära kukkunud," rääkis Kalda.

PTA: Põhja-Sakala sobib sigade matmiseks kõige paremini

Võimalus, et PTA hakkab hukatud sigu matma, on tekitanud hirmu ja pahameelt võimalike matmispaikade juures elavates inimestes.

Üks võimalikest matmispaikadest asub Põhja-Sakala vallas Õisu metskonnas Viljandi ja Metsküla tee ääres. Selle lähedal elavad inimesed on rääkinud ajalehele Sakala, et kardavad oma kaevuvee puhtuse pärast ning kohalik valimisliit kogub allkirju sigade matmise vastu.

Kalda ütleb, et see paik Põhja-Sakala vallas on valitud hoolikalt geoloogiateenistuse analüüsi põhjal.

"Analüüs tehti küll aastal 2015, aga pole alust arvata, et seal pinnases midagi väga muutunud oleks. Olulisim on kohavalikul välistada keskkonnariske ning valikus eelistada kohti, mis asuvad elamupiirkondadest ja veekogudest eemal. Need valikud tehti juba aastaid tagasi. See on üks neist paikadest, mis on kõige keskkonnaohutum ja kodanikele riske mitte kaasa toov," lausus Kalda.

"Tagada tuleb sigade matmise puhul põhjavee kaitse. See sõltub sellest, milline on asupaigas mullastik ja kui kõrge on põhjavesi. Põhja-Sakalas on keskkonnaamet juba võtnud proovid kaevudest ja järgmised proovid võetakse peale võimalikku matmist, neid võrreldakse ja jälgitakse pikema aja vältel," rääkis Kalda.

Geoloogiateenistus kirjutas 2015. aasta analüüsis, et hukatud sigade matmispaigaks sobivad Saaremaal Varkja, Põlvamaal Kikka küla, Viisli ja Soodoma, Viljandimaal Metsküla, Kiini ja Tuhalaane 2 ja Tartumaal Konguta.

Vireenis juhib sigade hukkamisi tegevjuht

Kalda ütles, et nii farmitöötajatele kui ka Vireenile on pingelisel ajal psühholoogilist abi pakutud.

"Ekseko pakub töötajatele abi," ütles Kalda. Samas pole AS-i Vireen tegevjuhi probleem mitte nii väga psühholoogiliste raskustega, vaid väsimuses.

"Sigade hukkamisega tegeleb juba alates juuni lõpust AS-i Vireen tegevjuhi juhtimisel väike ring inimesi, vedudega tegeleb aktsiaseltsi lepingupartner. Samuti on tööpäevad pikad AS-i Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas," ütles Kalda.