See on esimene kord, kui suve lõpus avalikku skandaali sattunud ja eelmisel nädalal tervisekassas oma viimast tööpäeva pidanud Laane lubas telekaamerad uude kontorisse ekskursioonile ja näitas tulesid-vilesid, mis uuel bürool on.

Pea kaheksa aastat algselt haigekassat ja pärast nimevahetust tervisekassat juhtinud Laane ametist viinud skandaal sai alguse, kui avalikkusse jõudis, et Eesti tervishoiu rahakotti hoidev asutus pidas suvepäevi luksuslikus Wagenküll lossis Lõuna-Eestis, kus meelelahutajateks tipptegijad ja tantsu löödi Smilersi saatel. Nagu hiljem selgus oli peo hind koos maksudega ligi 100 000 eurot.

"Vale aeg, vale koht. Selle ürituse planeerimine algas umbes aasta varem. Ja aasta varem oli hoopis teine situatsioon, nii rahastuses, nii poliitiliselt. Siis ei olnud valimiste aasta ja eelmine aasta oli selline, mille eest meie töötajad väärivad väga suurt aitähi. Ja see oligi selle tänuürituse mõte," ütles Laane.

Kui esialgu tõusid pahameele allikaks suvepäevad, siis õige pea selgus, et tervisekassa 200 töötajale mõeldud uhiuus büroo, kus sageli kodukontorit pidavad töötajad ka isegi kohal ei käi, maksab maksumaksjale kuus üle 60 000 euro. Sinna on soetatud näiteks veekraanid, mille hind on 3500 eurot. Nagu asutuse juht kraani ääres selgitas, siis see asendab büroopindadel tavaliselt renditavaid veekanistreid ja tuleb 10 aasta lõikes soodsam.

"Mina soovitan teha tasuvusarvutus ja siis vaadata, mis sealt välja tuleb, ja ma soovitan ka kõigile teistele, kes kes oskavad arvutada, siis te ei pea üürima või rentima veeautomaate, see on nii rohelisem kui ka kasulikum," lausus Laane.

Laane väitis algselt, et tervisekassa skandaalid on ka poliitiline tellimustöö.

"Ma iga päevaga saan küll targemaks, et kuidas jõujooned lähevad, aga kuna tegemist on kohalike valimiste aastaga, siis teatud asjad on poliitikutele kingitused. /.../ On asjad, mida saab panna ühte patta ja on asjad, mis toimuvad paralleelselt. Tervisekassa juhina ma võtan personaalse vastutuse selle eest, et me korraldasime töötajate tänuürituse valel ajal vales kohas," ütles Laane.

Ühes tervisekassa väidetava priiskamisega jõudis laiema avalikkuse ette vana tõde, et raha tervishoius ei ole piisavalt, et solidaarset ravikindlustuse süsteemi elus hoida. Üheltpoolt põhjustab lisaraha vajadust nii rahvastiku vananemine, kuid teisalt nii kulude kasv alates palkades ja lõpetades tehnoloogia kallinemiseni. 

IT-sektori taustaga ja kõrgelennuliselt AI kasutamisest tervishoius rääkiva Laane sõnul on tervisekassa rahaline seis prognoosidest parem, kuid pikaajalise lahendusena on vaja juurde – olgu selleks siis läbi maksude raha juurde andmine või tervishoius inimeste suurema omaosaluse küsimine.  

"Meie järgmiste aastate tulevik ei ole nii helge ja eelarve ei ole jätkuvalt tasakaalus, ja see projekt, mis nüüd nõukogus arutusel, oli küll 100 miljonit parem kui hetkel kehtiv riigieelarve seaduses olev. Seal on olukord, kus järgneval neljal aastal me oleme sunnitud eelmistel aastatel kogutud jaotamata tulemist rahastama tervishoiuasutusi, sest vastasel juhul jäävad inimesed teenused," lausus Laane.

"Kahjuks kahesajamiljoniline puudujääki saab lahendada ainult poliitiliselt, ühe peo, ühe tänuürituse või ühe kolimise ärajätmisega seda muret ei lahenda," lisas ta.

Laane sõnul peab võimestama esmatasandit ehk perearste.

"Meie pakkumine on, et teeme  pooleteise-kahe aasta jooksul perearstidele uue infosüsteemi, mille põhialus on, et kõigepealt perearst saab parema informatsiooni patsiendi kohta. Teine suund on, et olgem ausad, viimased 30 aastat Eestis kasutatud tükipõhine rahastusmudel ei ole väga motiveeriv raviasutusele, et  paremat tervisetulemit taotleda. Me tahame suunduda sinnapoole, et tuleb tulemuspõhine tervishoid, kus rahastus on seotud tervise tulemitega. Ja need raviasutused, kelle tulemused on inimese jaoks paremad, saavad ka parema rahastuse. Ja kolmas lihtne asi on, et teeme terviseandmed korda, nii et oleks võimalik kasutada ka mitut andmebaasi, et saaks teha paremaid otsuseid ja et saaks teha ka paremat järelevalvet," rääkis Laane.