Kui 2022 aasta omanike ootuse üldistes eesmärkides oli esikohal Eleringi kasumlikkus, siis värskelt kinnitatud ootustes on see vajunud valdkondlike tulemuse hulka. Strateegilisest eesmärkidest on kadunud Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika järgimine. Esmakordselt on ootustes kirjas, et Elering peab tagama tarbijatele konkurentsivõimelise hinna. Kliimaministeeriumi ja Eleringi hinnangul oli see varemgi ootuses sees, kuid nüüd on see tõstetud peamisesse fookusesse.

"On selgelt kooskõlas energiamajanduse arengukava uue versiooniga, kus on kus me samamoodi oleme seadnud eesmärgiks, et energia lõpphind on võrreldav Läänemereäärsete riikide keskmisega. Nüüd kõik see, mis puudutab keskkonda, siis keskkonna jalajälje vähendamine on endiselt Eleringi omanike ootustes," lausus energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt.

"Kui me elektrituru toimimist mõjutavaid ostuseid teeme, siis me tahame seda teha selliselt, et lõpphind oleks võimalikult hästi tarbija jaoks tagatud, võimalikult madal. Väga palju aetakse segamini elektrihinda, mis on börsi hind ja mis on mis on tegelikult lõpptarbijahind. Kui me vaatame seda, mis on tegelikult lõpp-tarbijahind, siis kodutarbijate hind on Eestis soodsam kui Soomes, Eurostat, kinnitab seda. Küll on erinevusi äritarbijate osas, mille osas saab riik ka päris palju mõelda, et kuidas seda konkurentsivõimet tagada siis Eestis," sõnas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Konkurentsivõimelise energia lõpphinda aitaks tagada kodumaise elektritootmise lisandumine, ütles Sutt.

"Sellepärast meil on vaja investeerida tuulenergeetikasse, eriti maismaal, seda on võimalik teha tehnoloogiliselt kõige kiiremini, aga samamoodi kuulub Eesti energiaportfelli meretuule- kui ka tuumaenergeetika," selgitas minister.

Eraldi on ootustes välja toodud vesiniku ülekandevõrgu ja Estlink 3 ning Eesti-Läti neljanda välisühenduse rajamise ettevalmistamine.