"Meil oli intellektuaalselt äärmiselt huvitav nõupidamine. Me leidsime, et erimeelsust ei olnud ju selles, et oht riigi julgeolekule võiks olla usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks. Seda ka president ju ei ole vaidlustanud. Aga sealt edasi lähevad seisukohad natukene lahku, et kuidas seda täpsemalt reguleerida. Me arutasime ja leidsime, et seda olemasolevat teksti muutma hakata on päris keeruline. Me toetasime, et saadame selle eelnõu riigikogu saali muutmata kujul vastuvõtmiseks," ütles õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) ERR-ile.

"Presidendi seisukoht on see, et kui me leiame, et midagi on julgeolekuoht, siis tegelege kriminaalmenetluses nende inimestega. Ja valitsusest tulnud eelnõu põhifaabula on selles, et me anname väärtuspõhise hinnangu ühele organisatsioonile, et ta ei saa siin usuvabaduse raames tegeleda meie julgeolekut ohustaval viisil," lisas ta.

Õiguskomisjonist liigub ettepanek edasi nüüd riigikogu juhatuse lauale. Timpsoni hinnangul võib oodata, et juhatus kiidab selle heaks ja riigikogu saali võib see jõuda 17. septembril.

Vabariigi presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ütles ERR-ile, et kui riigikogu peaks seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtma, teeb president Alar Karis kahe nädala jooksul otsuse selle riigikohtusse edasi saatmise kohta.

"See on presidendi otsus, aga president on juba pöördunud riigikohtusse minevikus. Ja kui nii põhimõttelised küsimused on üles kerkinud, siis igal juhul, et mingit selgust saada ka meie õiguskorrale ja et õigusrahu saabuks, siis selles ei ole midagi imelikku, et riigikohus ka sõna saab," kommenteeris Kalmo.

"Komisjonis ka tegelikult avaldati seisukohta, et siin ongi võib-olla vaja riigikohtu seisukohta, kuna see on üsna põhimõtteline küsimus. Nagu on ka mitmel korral öeldud, et see ei puuduta ainult usuühinguid, ka laiemalt võib-olla mittetulundusühinguid ja viimaks ka poliitilisi erakondi. Nii et see välismõju küsimus võib-olla tõepoolest vajab riigikohtu seisukohta," lisas ta.

Kalmo sõnul ei olnudki erimeelsus õiguskomisjonis kuigi suur. "President on ju öelnud, et riigi julgeoleku kaitsmine on täiesti mõistlik ja oluline eesmärk. Küsimus on lihtsalt vahendites. Need ongi rasked valikud, et kuivõrd näiteks peab lisaks haldussidemetele piirama ka usuühingute õpetuslikke sidemeid. See on midagi, millega ei ole meie riigikogu varem kokku puutunud. Ja see, et siin on küsimused ja debatt ja arutelu selle üle, siis ma arvan, et see on loomulik. Mina mingit selget vastandumist komisjoni istungil küll ei tajunud," lausus Kalmo.

President Alar Karis jättis juuli alguses kaks seadust välja kuulutamata, kuna need ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega. Kirikute ja koguduste seaduse jättis president välja kuulutamata teist korda.

Seadusi tagasi lükates sõnas president, et mõlemal seadusel on tähtis eesmärk, mida aga ei saavutata, kui seadus loob vajalike piirangute kõrval niisuguseid, mis jätavad liigseid tõlgendamisvõimalusi ja annavad põhjust arvukateks õigusvaidlusteks.

Kirikute ja koguduste seaduse teksti on riigikogu juba ühe korra mõnevõrra muutnud, kuid president ei pea seda piisavaks ning leiab, et see piirab ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust.